Kiili Gümnaasiumi Tugikeskus

Jõulutervitus!

2011-12-20T15:34:00.000+02:00

Make your own slide show at Animoto.

Lastevanemate Kool 18.10 kell 18.00

2011-10-12T16:51:00.001+03:00

Alustame sellel aastal Lastevanemate Kooli töötoaga,
mis mõeldud 8.-12.klasside noorte vanematele.

Töötoa teemaks "LAPSEVANEM - KARJÄÄRIVALIKUTE TOETAJA"

Käsitletavad teemad:

Karjääri mõiste
Rollivaldkonnad ja rollid elus
Karjääri planeerimine, olulised lähtekohad, vajalikud oskused
Müüdid karjääri planeerimises
Valikute tegemine, otsustamine
Trendid hariduses
Töömaailm, tööjõu vajaduse prognoos aastaks 2017
Mida lapsevanem saab teha?
Võimalusi koostööks kooliga
Karjääriinfo lapsevanemale
Karjääritest
Lektoriks Lydia Kruusmann Ida-Harju Karjäärikohvikust.

Loeng on kuulajatele tasuta.

Osavõtjate arv on seekord piiratud, palume elnevalt registreeruda meilitsi: anu.parn@kiili.edu.ee

Elu on radadel käimine. Radasid tuleb valida südamega. (C. Castaneda)

Kevad käes

2011-05-17T19:16:00.000+03:00

Õppeaasta on peagi lõppemas. Meie "linnupojad" on kosunud ja kasvanud ning osad neist valmis juba pesadest lahkuma.
Kevadsuvi on koolis kokkuvõtete tegemise aeg. Kuidas meil läks? Oli nii halbu kui häid päevi. Kontakte-kohtumisi erinevate osapooltega Tugikeskuses oli paarisaja ringis. Pluss veel iganädalased õppetunnid, erinevad loengud nii õpilastele kui lastevanematele.
Vahel pidime ootama, vahel sekkuma, vahel suunama ja mõjutama. Samas - olgu neid vestlusi pigem rohkem, kui et midagi jääb selgeks rääkimata või hinge kripeldama.
Oluline järelduste tegemise aeg seisab veel ees. Kindel on täna aga see, et sekkumise korral erinevate situatsioonide puhul ei eksisteeri ühtki maagilist lahendust, vaid võti on koostöös ja kaasamises. Seega kutsume üles kõiki osapooli avatud koostööle, sest sellest sõltub meie "linnupoegade" parem ja turvalisem elusaatus!

Siirad vabandused ja uus info

2011-02-17T13:09:00.004+02:00

Tänusõnad eile lastevanemate kooli vestlusringis osalenutele.
Lektor Kalev Pihl vabandab ärajäänud loengu pärast ning meie ühes temaga. Kuid teema olulisuse ja lastevanemate soovil toimub loeng uuel ajal: 9.märtsil kell 18.00-19.30. Olete kõik oodatud!

Kuidas Internet kasvatab lapsi?

2011-02-04T10:23:00.000+02:00

Kõik huvilised on oodatud Kiili Gümnaasiumi Lastevanemate Kooli

16. veebruaril kell 18.00-19.30

„Kuidas Internet kasvatab lapsi“

Räägime sellest, mida Internet kasvatuslikus fookuses tähendab ning kuidas see kasvatust mõjutab.
Milliseid järeldusi on teadlased suutnud teha uurides tänapäevaseid noori ja nende vanemaid.

Lektoriks Kalev Pihl.

Loeng on kuulajatele tasuta. Võimalusel palume eelnevalt oma osavõtust teavitada: anu.parn@kiili.edu.ee

Koolikiusamisest meedias

2010-11-18T09:30:00.006+02:00

Koolikiusamine on teema, mille eest ei tohi pead liiva alla peita. Kui oskame ära tunda, mis see on, siis on võimalik olukorra parendamisele kaasa aidata.

Ülevaatlik ja lihtne artikkel koolikiusamise teemal: http://www.epl.ee/artikkel/587430

Hommikuses Terevisioonis rääkis koolikiusamisest Auli Andersalu-Targo (Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige). Saate salvestuse leiab siit umbes 73ndal minutil http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=111795

Ootame lapsevanemaid taas kooli

2010-11-15T16:50:00.002+02:00

Lastevanemate Kooli järgmine loeng toimub teisipäeval, 30. novembril 2010 kell 18.00-20.00.

Koolikiusamise ennetamine ja lahendusviisid lapsevanematele
Eesmärk: Pakkuda mõtteid ja praktilisi võtteid lapsevanematele: kuidas nemad ühe osapoolena saavad ennetada koolikiusamist. Mida teha kui laps on üks kiusamise osapool: kiusatu, kiusaja või pealtnägija.
Teemad:
1. Kontakt lapsega - kõige alus
2. Täiskasvanu on mudel lapsele : mittesüüdistavad, lahendusekesksed konfliktilahendamise meetodid
3. Mudelid, mis ei tööta: „Ära tee tast välja“, „Löö vastu“...
4. Aktiivne kuulamine, peegeldamine
5. Koostöö kooliga, kas ja kuidas pöörduda murega
Koolitaja: Merit Lage

Loeng on osalejatele tasuta. Ürituse paremaks organiseerimiseks palume eelnevalt teatada oma osalemisest aadressil anu.parn@kiili.edu.ee

Lapsevanemad, olete oodatud kooli!

2010-10-12T09:06:00.000+03:00

Kõik huvilised on oodatud Kiili Gümnaasiumi Lastevanemate Kooli
19.oktoobril kell 18.00-19.30

Lektoriks Inno Joonas.

LAPSEVANEMA ENESEKEHTESTAMISE TREENING. KUIDAS TÄISKASVANU LAPSEGA TOIME TULEB?
(Kes kellele pähe isub?)

* Agressiivsus. Alistumine. Kehtestav käitumine
* Valetamist tingivad põhjused.
* Millal lapsevanemana ennast kehtestada ja millal mitte?
* "Mina keele" võlu ja valu.
* Kuidas lapsele öelda "ei"?
* Isiksuse omadused, nende kasutamine enesekehtestamise hüvanguks.
* Teismeea peamised negatiivsed käitumismallid.
Agressiivsus. Empaatia. Iroonia. Huumor
* Aktiivne kuulamine. Miks on kuulamine nii oluline?
* Veenmine
* Kehtestamisetehnikad

Pidevas infolaviini all elavas maailmas muutub vastastikuse mõistmise silla loomise oskus järjest olulisemaks ja keerulisemaks. Tõeline suhtlus hõlmab usaldust, ausameelsust ja osadustunnet. Õpime, kuidas neid oskusi arendada ja rakendada.

Loeng on kuulajatele tasuta. Võimalusel palume eelnevalt oma osavõtust teavitada: anu.parn@kiili.edu.ee

Alguses armastavad lapsed oma vanemaid,
vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut,
mõnikord annavad nad neile lõpuks andeks.
/Oscar Wilde/

Koolilapse päev alaku hommikusöögiga

2010-09-20T14:50:00.002+03:00

Et laps jaksaks pika koolipäeva muretult vastu pidada, peab hommik algama hommikueinega. Just hommikusöök annab suurema osa päevasest jõuvarust.

Parim söök hommikuks on PUDER , aga kui puudub isu või on kiire, oleks hea kui on varutud külmkappi kohupiimakreemi või mõni puuvili.

Hommikusöök peab olema süsivesikurikas, organism saab süsivesikuid teraviljatoodetest, kartulitest aga ka puu-ja köögiviljast.

Õpilased ei peaks loobuma koolilõunast ega vahetama puhvetitoidu vastu. Kuid alati on võimalik koolis puhvetist energiavarusid täiendada! Kiireks energia-„süstiks” on aga šokolaad , kuid seda ei tohi liiga palju süüa ,arvestama peab sedagi, et peale suhkru ja rasva see suurt midagi ei sisalda.

Mida korralikumalt süüa (ajaline korrapära, õige toiduvalik ), seda parem on enesetunne, välimus, tervis, vaimsed ja füüsilised võimed.
Sa oled see, mida sööd !

Astrid Põldoja
kooli tervishoiutöötaja

Kooliaasta lõpp väsitab lapsed ära

2010-05-05T13:27:00.001+03:00

Kooliaasta lõpus on tavapärane laste hinnete langus, õpimotivatsiooni vähenemine ja tujukuse kasv. Spetsialistid soovitavad vanemal asjasse tõsiselt suhtuda ja lapse muredega tegeleda, et haridusse ei jääks lünk ega tekiks käitumisprobleemid.

Loe veel: http://www.rajaleidja.ee/?id=103873

Eksamiteks valmistu targalt!

2010-04-07T09:04:00.003+03:00

Peagi on käes kaunis suvepäev, kui kõikidele õpilastele makstakse palka tunnistuste, diplomite, aukirjade jne näol. Et palga asemel ei makstaks malka, tasub ettevalmistusi kokkuvõtvateks töödeks - eksamiteks alustada juba aegsasti.

Eksamiteks oled teinud ettevalmistusi kogu kooliaasta(te) vältel, kuid tõenäoliselt soovid enne suurt katsumist veel materjale üle korrata. Enne alustamist tee üks mõtterännak ja kujutle, kuidas sisened juba eksamiruumi, sa oled ette valmistunud ja rahulik, täidad kõik ülesanded, mida sinult oodatakse, heidad veel viimase pilgu ning lahkud ruumist. Sa oled rahulolev, sest said just selle hinde, milleks olid valmistunud! Mis hinde sa eksamil said?

Et oma eesmärki ellu viia, selleks on hea teha plaan, kuidas õppima kavatsed hakata ja milliste teemadega tegelemine vajab rohkem aega. Planeerides lood pildi, kui palju aega ja energiat õppetükkidele kulub ja kui palju oled valmis panustama. Kindlasti kasuta ära õpetaja poolt pakutavad konsultatsioonitunnid, kuid eriti tõhus on, kui lähed sinna ettevalmistunult oma küsimustega, mis iseseisva õppimise käigus tekkinud.Õppimine tasub jaotada lühemateks-pikamateks etappideks, mille vahepeal lubad endale puhkehetki, sest puhanud inimene on tulemuslikum. Kui oled teinud plaani, siis asu plaani ellu viima ehk tegutsema ehk õppima!

Siia sobib üks lugu: Kaks meest lõhkusid kogu päeva puid. Üks neist töötas higi pühkimata hommikust õhtuni ja tööpäeva lõpuks oli tal jalge ees suur hunnik halge. Teine mees lõhkus umbes 50 minutit korraga ja pidas siis kümneminutilise pausi. Aga kui päike loojus, oli tema haluhunnik märksa suurem. „Kuidas sa suutsid minust rohkem puid raiuda?” küsis lakkamatult töötanud mees. Tema elukogenud kaaslane aga vastas: "Kui peatusin puhkama, teritasin ka kirvest..."

Kuigi oled eksamiks piisavalt valmistunud, võib juhtuda, et ärevusega „lööb pea justkui tühjaks“ ja midagi ei tule enam meelde. Selleks on oluline, et oskaksid ennast lõdvestada!Uurijad (Peveler ja Johnson, 1986) avastasid, et lõdvestumine suurendab positiivse info kättesaadavust mälust ja muudab seetõttu ohuga seotud mõtetele alternatiivide leidmise hõlpsaks.

Kui inimene tunnetab ärevust, sisaldab tema reaktsioon kolme erinevat komponenti:

Füsioloogilist komponenti (südame pekslemine, higistamine, lihaste pinge);
Käitumislikku komponenti (vältimine, põgenemispüüd) ja
Tunnetuslikku komponenti (negatiivsed mõtted: „ma kukun kokku“, „ma ei saa hakkama“).

Nende komponentide tugevus on erinevatel inimestel erinev, kuid ühine on füsioloogilise muutuse kogemine, millele järgneb negatiivne mõte, mis süvendab füsioloogilist muutust, moodustades nõiaringi. Nõiaringist välja murdmiseks on füsioloogilisele reaktsioonile keskendumine ja selle kontrollima õppimine.

Keskendu oma hingamisele – hinga sügavalt sisse (kõht liigub väljapoole) hoia hetk hinge kinni ning hinga rahulikult välja (kõht liigub selgroo poole).
Tee aeglaselt pea ringe (paar korda üht ja teistpidi).
Tõsta õlad üles ja lase alla kukkuda; raputa õlgu. Värista end üle keha.
Tõsta käed ette – suru sõrmed rusikasse ja siruta jälle välja, raputa käsi.(Vera Peiffer (1997). „Mõtle positiivselt“. Eesti raamat)
Sisenda endale:
Ma olen rahulik!
Annan endast parima ja mitte rohkem!
Ma pole ei esimene ega ka viimane, kes siin „higistab“ ja ellu on jäänud.
Kindlasti pole see kõige olulisem eksam, mida elus veel sooritama pean.
Nii naiivselt kui see ka ei kõla: kui sulgub üks uks, siis avaneb uus ning homme paistab jälle päike!

Niisiis: ära unusta, et vajad õhku – hinga, Sa oled hästi valmistunud, rahulik ja viid ellu oma eesmärgi!

Tugevat närvi ja hääd põrumist!

Lastevanemate koolil lõppes õppeaasta:)

2010-04-07T08:21:00.003+03:00

Tänavu tegelesime järgmiste teemadega: lapse seksuaalne areng (Irje Tammeleht), suhtlemine teismelisega (Auli Saveljev, Tiit Kõnnussaar), lahutus ja kaasaegne perekond (Marika Kivik)ning kuidas suunata lapsi lugemise juurde (Aidi Vallik).
Loodetavasti said osalejad oma küsimustele vastused, leidsid kinnitust, et on õigel teel ning ehk kuulsid ka midagi uut, kuidas oma järeltulijate ja iseendaga paremini hakkama saada. Head suhted oma lastega on kindlasti üks elu prioriteetides ning kui lastevanemate kooli üritused on suurendanud teie rahulolu ja seeläbi tõstnud ka elu kvaliteet, siis võime meiegi toimunust heameelt tunda.
Tahame tänada kõiki lektoreid ja osalejaid, kes võtsid vaevaks õhtul peale päevatööd tulla ja rikastada oma küsimuste-arvamustega vestlusringi.
Et järgmisel aastal huvipakkuvaid teemasid ja lektoreid pakkuda, ootame teie mõtteid, arvamusi, ettepanekuid, kas siis siia või meilile anu.parn@kiili.edu.ee
Rõõmsate kohtumisteni uuel õppeaastal!

Enesearengu grupp noortele 15-18a.

2010-03-05T08:22:00.001+02:00

Esmaspäeviti 29.märts; 5.aprill; 12.aprill; 19.aprill; 26.aprill
Kell 17.00 – 19.30 Moreno Keskuses Süda tn 1

Igal nädalal toimuvad grupikohtumised annavad võimaluse olla, kuulata, jagada ja kõrvalt vaadata. Regulaarsed kohtumised kindlas grupis on turvaline võimalus uurida ennast ja seda kuidas ma tegutsen grupis – kes ma olen ja kuidas ma paistan teistele?
Me oleme kõik erinevad ja samas sarnased, võin avastada end peategelasena kellegi teise loos, üks kõik kui ebatavaline see ka ei oleks. Lugude jagamine saab toimuda siis kui austame igaühe ainulaadust ja mõistame oma rolli grupis. Me saame iseendaks vaid läbi suhete.
Grupitöödes, kus kasutatakse psühhodraama meetodi, playbacki, erinevaid kunsti ja muusikateraapia elemente, on võimalus uurida iseennast ja oma elu erinevaid situatsioone.

Osalustasu 1200 krooni (240 krooni üks kord)
NB! Eraisikutel on võimalik saada kursuse maksumuselt tulumaksutagastust. MTÜ Moreno Keskus, koolitusluba nr 4703HTM.

Gruppi viib läbi Triin Siiner
Triin Siiner on lõpetanud Tallinna Psühhodraama Kooli rakendaja eriala ja hetkel õpib lavastajakursusel. Noorte lähisuhteid ja seksuaalsust käsitleva raamatu ja filmi „MinaSinaMina” projektijuht, koolitaja ja Eesti Luguteatri näitleja. Töötanud erinevate gruppidega, eelkõige noortegruppidega ja seksuaalsust käsitlevate enesearengugruppidega.

Registreerumine ja informatsioon triin.siiner@mail.ee või 5114540

Ootame Teid taas kooli!

2010-03-03T08:43:00.004+02:00

Käesoleva õppeaasta viimane Lastevanemate Kool toimub

17. Märtsil kell 18.00.

Teemaks „Kuidas suunata lapsi ja noori lugemise juurde”.

Lektoriks on Aidi Vallik, kes on 8-aastase emakeele- ja kirjandusõpetaja staažiga vabakutseline laste- ja noorsookirjanik.

Juttu tuleb

Lastele sobiva lugemisvara valimisest
Millised illustratsioonid millises vanuses sobivad
Milline osa lapse arengus on muinasjuttudel
Kuidas noored end raamatutegelastega samastavad
Anni-lugude tagamaadest

Palju väärt nõuandeid, kuidas oma lapsele suunajaks ja toetajaks olla.

Osavõtt tasuta.
Eelnev loengule registreerumine on soovituslik, et võiksime arvestada sobivama ruumiga.
anu.parn@kiili.edu.ee

Olete teretulnud!

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire koduleht

2010-03-01T11:38:00.002+02:00

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste kaitseks on nüüd loodudinternetilehekülg http://www.ath.ee , mis on suureks abiks õpetajatele ja lastevanematele saamaks esmast informatsiooni hüperaktiivsusest ning kasvatuslikest võtetest hüperaktiivsete laste kasvatamisel.

Sirje Grossmann-Loodi, ELFi juhataja sõnul on pea igas klassis jalasteaiarühmas vähemalt üks ATH tunnustega laps. „Laps ei oska seda küllöelda, kuid ta ootab end ümbritsevatelt täiskasvanutelt mõistvat jateadmistega rikastatud käitumist. Üsna sageli on nende lastega ainsakssuhtlusviisiks keelamine-karistamine-kurjustamine ja märkamata jäävadnutikus ja loomingulisus, abivalmidus ning õrnus ja suur soov olla hea laps.Koduleht annabki teavet sellest, kuidas neid lapsi toetada ning nendekasvatamisega toime tulla”.

ELF aitab lapsevanemaid ja õpetajaid Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnuskord kuus kogunevates tugirühmades, mis keskendunud ATH sümptomitele jasellega toimetulekule kodus ja koolis. Igas linnas tugirühma pole, agalapsi, kes ootavad täiskasvanutelt toetavat ja abistavat käitumist, on pärispalju. Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projekt “Tugistruktuuridhüperaktiivsetele koolilastele”, mille toel valmis ka www.ath.ee, võimaldabsel aastal luua uusi tugirühmi ja õpetaja-koolitusi.

Üks väärt lugemine:)

2010-02-25T12:09:00.003+02:00

Siit ei leia küll valmis retsepte lahendusteks, kuid põhjendusi, miks lapsed teevad nii nagu teevad, küll.

Teemast kirjutati veel:

http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/indigolapsed-voi-vaikesed-turannid.d?id=29140243 – Eesti Ekspressi Areenis

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2936
- Õpetajate Lehes

http://www.tarbija24.ee/?id=226978
-Postimees Arteris

Konverents: Söömisprobleemid ning -häired

2010-02-22T09:28:00.002+02:00

Edastan:

1. aprillil 2010 Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses

Konverentsil räägitakse söömisprobleemide ja -häirete kujunemisest ning olemusest, laste ja noorukite söömisprobleemidest ja häiretest ning sellekohastest uuringutest Eestis, söömiskäitumise ja -hoiakute mõjust kehakaaluga rahulolematuse tekkimisel, söömiskäitumisest ja sellega seotud probleemidest, menüü koostamisest, liikumise ja söömise kombineerimisest, motiveerimisest ravile pöördumisel, ravimeetoditest, sealhulgas nii tõenduspõhistest individuaalsetest ja grupmeetodil läbiviidavatest psühhoteraapiasekkumistest kui ravimitest söömisprobleemide ja -häirete puhul.
Sihtrühmaks on arstid, õpetajad, treenerid, psühholoogid, lapsevanemad jt huvilised.

AJAKAVA:
09.30-10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv
10.00 Avasõnad
Moderaator Margit Tamm, MSc, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
10.00-10.40 Söömisprobleemide peamist riskitegurit,
kehaga rahulolematust mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid Helen Margus, MSc, psühholoog
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
10.40.-11.20 Eesti laste ja noorukite toitumisprobleemid
Liis Kambek, analüütik
Tervise Arengu Instituut
11.20-12.00 Ülekaalulisus ja rasvumine Eesti lastel
Ülle Einberg, lastearst-endokrinoloog
SA Tallinna Lastehaigla
Eesti Lastearstide Seltsi president
Eesti Endokrinoloogia Seltsi juhatuse liige
12.00-12.45 LÕUNAPAUS
12.45-13.45 Söömishäirete äratundmine ja ravimine: mis,
kes, kus, kuidas ja kui kaua?
Katrin Orav, psühhiaater, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
13.45- 14.30 Kehaline aktiivsus ja õige toitumine
Rein Jalak, MD, PhD, meditsiiniteaduste kandidaat
Ühendus Sport Kõigile asepresident
14.30-15.00 KOHVIPAUS
15.00-16.00 Söömishäirega patsient haiglas
Meeri Pennar, psühhiaatria resident
SA TÜK Psühhiaatriakliinik
16.00-17.00 Tõenduspõhised psühhoteraapiameetodid bulimia nervosa, anorexia nervosa, liigsöömishäire ja ülekaalu korral
Katri-Evelin Kalaus, MSc, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS

Hind ühele osavõtjale (sisaldab ka konverentsimaterjale, lõuna- ja kohvipause, tunnistust) registreerimisel kuni 15. märtsini 2010 950 krooni, 15. märtsist kuni 29. märtsini 1250 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Gruppidele (alates 5 inimest), koostööpartneritele ja üliõpilastele hinnasoodustused. Konverentsi maht on 8 akadeemilist tundi.
Täpsem info ja registreerimine tel 53415708, 6408708 või e-mailil sensus@sensus.ee

Klasside ühisloomingut sõbranädalast 2010

2010-02-12T13:28:00.000+02:00

Lastevanemate kool 09.02.2010 materjal

2010-02-11T19:57:00.001+02:00

Kaasaegne Pere Ja Lahutus

View more presentations from Neitsi11.

Suur tänu kõikidele osalejatele ka korraldajate poolt!

Lastevanemate kool 9. veebruaril kell 18.00-19.30

2010-02-02T14:22:00.002+02:00

Kallid lapsevanemad!

Ootame teid taas kooli, et kuulata ja saada teada, et mõtiskleda ja jagada häid ideid, et pakkuda tuge ja tunnustust.

Seekord on lektoriks paari- ja pereterapeut Marika Kivik.

Teema: Kaasaegne pere ja lahutus

- pere arengukriisid, mis võivad saada komistuskiviks,
- lahutusotsus, lapsed konfliktide keskel,
- laste kasvatus peale lahutust,
- uued partnerid, sinu-minu lapsed.

Osavõtt tasuta.
Eelnev loengule registreerumine on soovituslik, et võiksime arvestada sobivama ruumiga. Tänan!
anu.parn@kiili.edu.ee

Olete kõik teretulnud!

Edastan ühe õpetliku loo

2010-01-19T13:03:00.003+02:00

Oli kord üks noor naine ootamas oma lendu lennujaama ooteruumis. Kuna tal oli ees mitmetunnine ootamine, otsustas ta osta mõne raamatu ja paki küpsiseid, et aega mõnusamalt veeta. Leidnud endale mugava koha, hakkas ta lugema. Tema kõrvalistmel luges üks mees ajakirja. Naine hakkas raamatut lugema ja võttis ühe küpsise. Seejärel võttis ka see mees ühe küpsise. Naine pidas seda kummaliseks, aga ei öelnud midagi.Järgmist küpsist võttes, võttis ka mees uuesti sealt. Naine läks sisemiselt üha vihasemaks ja ei suutnud sellist nahaalsust ära imestada, aga kuna ta ei tahtnud tüli korraldada, ei hakanud selle mehega õiendama. Kui oli jäänud veel viimane küpsis, mõtles ta: Ahhaa! Huvitav, mis see mees nüüd teeb...?? Mees võttis viimase küpsise, murdis selle pooleks ja andis pool naisele.
See oli naisele liig! Ta oli suutnud end eelnevaga juba nii vihaseks ajada, et selle peale ei osanud muudmoodi reageerida, kui haaras oma asjad ja tormas puhisedes minema...
Kui naine lennukisse istus ja oma käekoti avas, leidis ta sealt enda ostetud küpsisepaki - avamata ja puutumata. Tal oli niiiii häbi... ja kahju, et oli selle mehe peale niimoodi vihastanud. Mees oli ju jaganud temaga oma küpsiseid nii lahkelt ja iseenesestmõistetavalt. Ja nüüd oli ta lennukis...ilma mingi võimaluseta vabandada või heastada või seletada...

Ei saa peatada kivi, kui see on heidetud,
sõna, kui see on välja öeldud,
võimalust, kui see on kaotatud
aega, kui see on läinud...

Kallis sõber, millal Sulle viimati öeldi, kui eriline Sa oled...Kui oluline sa teiste jaoks oled...

Kui palju kordi, on Sinu kiri,telefonikõne või kohtumine Sinuga muutnud kellegi päeva paremaks...
Aeg, mille sa kulutad, et jagada midagi toredat, mis Sa oled leidnud või saanud, on väga tänuväärne. Isegi kui alati ei vastata, võid kindel olla, et keegi on väga tänulik. Ja seepärast ütlen ma Sulle: "Ilma Sinuta oleks maailm palju vaesem!"
Hea, et oled olemas!!!

See ei ole mäng!

2010-01-18T15:28:00.002+02:00

„Murest murtud vanemad kummardumas kirstu kohale, milles lebab nende varalahkunud poeg. Ebalevad, tuge otsivad inimesed. Auku nutetud silmad, sõnulseletamatu äng, ahastus, meeleheide. Ei, ta ei hukkunud õnnetuses, ei surnud raskesse haigusse, ei otsustanud ka ise lahkuda…. Ta lihtsalt „mängis“. Tahaks karjuda! Tahaks ära!“, selline pilt ja mõtted tabasid mind möödunud aasta lõpus 11-aastase lapse matustel…
Meedia räägib noorte seas taas levinud „kägistamis-mängust“. Vikipeedia ütleb, et mäng on teatud reegleid järgiv tegevus, mille käigus taotletakse naudingut…mängu reeglid ja/või piirid eristavad mängu tegelikkusest.

Väikelapsele on mäng loomulik olemise ja õppimise viis, suurtele võimalus asju proovida, teisest vaatepunktist vaadata, lõbutseda jne. Kui aga räägitakse kägistamisest, kui mängust, siis leian, et sõnakasutus ei ole päriselt kohane.
Kägistamine EI OLE mäng, vaid fataalsete tagajärgedega tegevus! Kägistamine „mänguna“ on tegevus, mille eesmärk ei ole tavaliselt kedagi tappa, kuid millel on siiski tõsised tagajärjed ja võimalikud pöördumatud kahjustused. Neist tagajärgedest ei ole noored teadlikud või suhtuvad neisse pealiskaudselt.

Miks noored seda teevad, on küsimus, millele üheselt vastata raske. Äkki põnevusest, et teised teevad ka, gruppi kuulumise ihalusest, mulje avaldamiseks või igavusest… kes seda teab?

Räägi oma lapsega! Kuula oma last! Ole kaaslane, kellega võib maailmaasju arutada, sest keegi meist ei ole kõike-teadja. Ja ei maksa solvuda, kui teismeline su eemale tõukab, sest tegelikult on oluline tunne, teadmine, et vanem hoolib ja toetab mind alati. Millal sa ütlesid talle, et armastad teda?

Loe teema kohta veel:
http://www.postimees.ee/?id=65911
http://www.tarbija24.ee/?id=202813
http://www.tarbija24.ee/290308/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/320566.php

Jõuluimet otsis Karl Erik

2009-12-18T16:18:00.001+02:00

Jõuluimet otsis Berit

2009-12-15T08:21:00.001+02:00

Jõuluimet otsis Pille

2009-12-14T13:03:00.001+02:00

KG avas uue e-posti aadressi: muremeil@kiili.edu.ee

2009-12-07T11:54:00.000+02:00

Paljud inimesed helistavad ning kirjutavad kooli seoses mitmesuguste mureküsimuste, ettepanekute ja soovidega.

Sageli ei teata täpselt, kelle poole pöörduda ning võib juhtuda, et küsimus, mis kohe õige inimeseni ei jõua, kaob õiget adressaati otsides ära.

Et seda ei juhtuks, on nüüdsest avatud uus e-posti aadress, mida haldab inimene, kelle ülesanne on suunata probleem otse isikule, kes sellega tegelema hakkab. Jagatud mure on pool muret!

Tugikeskus kutsub osalema fotokonkursil „Otsides jõuluimet“

2009-12-07T11:46:00.000+02:00

Aastaring on jälle täis saamas. Kui kaubanduslik jõuluhullus unustada, siis on saabumas rahulik, vaikne ja perekeskne aeg.

Mis siis ikkagi on see jõuluime, millest kõik räägivad? Kas piparkoogilõhn tubades, kohev lumi, päkapikkude toodud maiustused või kingid jõuluvana kotis?
Või on see hoopis midagi muud?

Leia enda jaoks jõuluime üles. Jäädvusta hetk, mis Sinu arvates kannab kõige enam jõuluimet ja jaga seda teistega!

Selleks saada foto failina meeri.kompus@kiili.edu.ee või too ise tugikeskusesse kuni 18. detsembrini.

Pilte vaata tugikeskuse ajaveebist http://tugikeskus.blogspot.com/
Parimaid premeeritakse 22. detsembril!

Lastevanemate kool 14. detsembril kell 18.00 auditooriumis

2009-12-03T12:29:00.000+02:00

Teema: Suhtlemine teismelisega

Mida vajab teimeline?
Mida vajab teismelise vanem?
Kuidas kuulata teismelist nii, et ta tahaks rääkida?
Kuidas rääkida teismelisega nii, et ta tahaks kuulata?...ja kas see üldse on võimalik?

Nendel teemadel tulevad rääkima Gordoni Perekooli treenerid Auli Saveljev jaTiit Kõnnussaar.

Lektorite tutvustuseks:
Auli Saveljev on psühholoog ja töötanud laste ja noortega üle 6 aasta.On Gordoni Perekooli treener alates aastast 2006. KuulubKoolipsühholoogideÜhingu juhatusse.
Tiit Kõnnussaar on suure praktilise kogemusega koolitaja ning lastekasvatusalaste raamatute kirjastaja. On ajakirja Pere ja Kodu asutaja ja lastekasvatuse teemalisi raamatuid välja andva kirjastuse Väike Vankerkirjastaja. Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu liige.

Üritus on kuulajatele tasuta.
Oleks kena, kui registreerute eelnevalt meili teel: anu.parn@kiili.edu.ee

Peatse kohtumiseni!

Märkame kaaslasi enda ümber!

2009-12-03T08:19:00.000+02:00

Üks hea sõber saatis mulle mõtlemapaneva loo, mida tahan ka Teiega jagada.

Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007.
Üks meesmängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2000 inimest, enamus neist läheb tööle.

3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu, aga siis kiirustab edasi.
4 min hiljem: viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi jajätkab peatumatult oma teed.
6 min hiljem: üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.
10 min hiljem: 3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle,et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead.
See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem eranditeta sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.
45 min:muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endiselsammul.

Mees kogus kokku 32 dollarit.
1 tund:Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.
Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.

See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist 'Märkamine, maitse ja prioriteedid'. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?

Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine:kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?
Hea Sõber, märka inimest kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks jääb! Leia see hetk ja küsi talt:" Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"

Lastevanemate esimene loeng 2009/10 õ.a.-l

2009-10-21T17:53:00.000+03:00

13.oktoobril toimus Lastevanemate Kooli avaüritus. Teemaks oli „Lapse areng täiskasvanu maailmas“.
Irje Tammeleht Terve Eesti SA-st andis ülevaate lapse seksuaalsest arengust, millised käitumisviisid on mingis arenguetapis loomulikud, millal peaks muretsema ning millist rolli omab lapsevanem lapse seksuaalsuse arengus. Siinkohal teen lühiülevaate, mis õhtust kõlama jäi.
Tänapäeval on jõutud arusaamale, et inimene on seksuaalne olend juba sünnist alates. Seksuaalsuse all mõistetakse nelja dimensiooni: nauding, armastus, sooidentiteet ja soojätkamine. On oluline, et lapse erinevates arenguastmetes leitakse toetav ja hooliv viis lapse vajadustele ja küsimustele vastata. Väikelaps vajab turvalist ja armastavat keskkonda, hoolitsust ja hellitusi, et täiskasvanuna suuta luua rahuldustpakkuvaid suhteid. Kindlasti ei ole lubatud lapse naeruvääristamine või häbistamine kui laps on avastamas oma keha. Hea, kui laps teab, mis on sobilik avalikus kohas ja mida oleks mõistlikum teha omaette.
Seksuaalsuse arengus on oluline esmajärjekorras enese tundmaõppimine ja väärtushinnangud, kui need paigas, siis hoidutakse ka liigvarajasest sekselust. Teadmisi lastesaamise ja seksi kohta tuleks anda siis, kui laps küsib ning vastata lähtudes lapse vanusest. Loengus tekkis diskussioon, et millal ja kas peaks üldse lastele seksist rääkima. Siin peetakse indikaatoriks teismeliste rasedusi, mis lääneriikides, kus seksist ka koolis räägitakse ja küllalt liberaalselt suhtutakse, on madal; USA-s kus suhtumine on konservatiivne esineb teismeliste rasedusi rohkem. Seega tuleks turvaseksist rääkida noortele siis, kui see teema neid huvitab ja seetõttu ka koolis inimeseõpetuse tundide raames antud teemasid käsitletakse. Irje Tammeleht rõhutab, et kui vanemal on ebamugav seksteemat käsitleda, tuleks noorele siiski edastada adekvaatne info (raamatud, tuttav usaldusväärne inimene, nõustaja vm). Sageli arvame ennatlikult, et laps teab juba niigi kõike, kuid tegelikult õpitakse üsna varakult ära, et seks on tabuteema ja pole mõtet ise küsida ning infot hangitakse kaaslastelt, kelle teadmised võivad samuti puudulikud olla.
Loengu teises pooles räägiti HIV-viirusest, AIDSist ja kuidas see teema meid kõiki mõjutab. Kõnekas oli paralleeli tõmbamine Estonia laevahukuga: me kõik teame kedagi, kes sellel laeval oli või hukkus. Niisamuti võiksime teada HIV-kandjaid, sest selle levikus oleme Euroopas absoluutselt tipus, edestame mitmekordselt nii Lätit, Leedut kui Soomet. Ehmatav on veel fakt, et enesele teadmata võid nakatada või saada nakkuse ka siis, kui oled õnnelikus püsisuhtes, sest HIV-viirus võib organismis olla 7 aastat ilma sümptomite ilmnemiseta (sul võib olla partner, kellel oli partner, kes oli kunagi vahekorras partneriga, kellel oli HIV).
Et lõpetada siiski positiivsete nootidega, tuleb tõdeda, et Kiili Gümnaasiumi laste vanemad on antud teema olulisust mõistnud ja seda kinnitab fakt, et koolitusruum oli huvilistest pilgeni täis ja tekkis ka mõttevahetusi. Nagu iga teema puhul, on ka siin oluline, et kool ja kodu asjadest ühtviisi aru saaks ja üksteist toetavad. Nii kasvatame terveid ja enesega rahulolevaid inimesi, kes oskavad nii ennast kui lähedasi hoida.
Täname koolitajat, kuulajaid ja ootame teid uuele loengule detsembris!

Vaata veel: http://www.terve-eesti.ee/Piltuudis-koolitus-Kiili-Gumnaasiumis

Mis On Armastus?

2009-10-07T16:24:00.001+03:00

10.klassi noored otsisid perekonna õpetuse tunni raames vastust küsimusele "Mis on armastus?".
Et kõiki töid näha: vajuta allolevale: view more psesentations from prpaern.
Mõnusaid emotsioone soovides,
Anu.

Mis On Armastus KäThlyn

View more presentations from prpaern.

Lastevanemate kool alustab taas!

2009-09-25T13:10:00.000+03:00

13.oktoobril k.a. kell 18.00-19.30

„Lapse areng täiskasvanute maailmas“

Käsitletav teemadering:
Lapse seksuaalne areng
Lapsevanema roll lapse seksuaalses arengus
Meedia ja pornograafia mõjud
Eesti HIV/AIDSi olukord
HIV levikuteed ja ohud lastele

MIKS RÄÄGIME LAPSE SEKSUAALSEST ARENGUST?
Õpetajatel, lasteaednikel ja lapsevanematel jääb mõnikord vajaka lapse seksuaalsuse alastest teadmistest ja sellisel juhul on keerulisem lapsi nende arengus toetada. Pakume praktilisi nõuandeid, kuidas seda paremini teha;
Eesti koolides ei järgita veel terviklikku seksuaalkasvatuse programmi, mistõttu on eriti oluline toetada olulise info edastamist ja väärtuste kujundamist ka kodus.
MIKS RÄÄGIME HIVst?
Eesti on kõige kiirema HIV levikuga riik Euroopas. Viimaste hinnangute kohaselt elab meie riigis 11 000 HIV nakatunut. Noored on nakatumise seisukohast üks peamisi riskirühmi.
Uuringud on näidanud, et lastega peaks seksuaalsel teel levivatest haigustest rääkima enne 12. eluaastat. Tähtis on aidata nii õpetajatel, lasteaednikel kui ka lapsevanematel seda teha;
Eri vanuses lapsed võivad HIVga kokku puutuda erinevates olukordades – näiteks võib väikelaps leida tänavalt süstala või teismeline astuda kaitsmata vahekorda. Koolitus aitab neid riske hinnata ja õpetab neid ennetama.
KELLELE ON KOOLITUS ERITI KASULIK?
Lapsevanemad, kellel on 2-15-aastased lapsed
Alg- või põhikooliõpetajad
Kõik lasteaednikud
KES KOOLITAB?
Koolitajateks on psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe Terve Eesti Sihtasutuses ja Eesti Seksuaaltervise Liidus. Kokku on nad tänaseks koolitanud üle 4000 inimese.

Koolitus on osalejatele tasuta.
Palume eelnevalt registreeruda anu.parn@kiili.edu.ee

vaata lisa: http://www.terve-eesti.ee/lapse-seksuaalsus

Mõtteid mänguteraapiast.

2009-09-01T15:35:00.000+03:00

Me kõik oleme olnud lapsed – selles ei kahtle mitte keegi! See, kes ma olen täna, on pärit minu varastest kogemustest. Kogemuste kirjeldamiseks aga ei ole sageli sõnu….
Mänguteraapia põhimõte on, et käitumine ei ole mitte kaasasündinud, vaid õpitud läbi kogemuste. Kõigepealt teen ja siis alles mõistan (nt algul õpid rääkima, siis tulevad reeglid või algul saad lapse, siis õpid heaks lapsevanemaks). Seega, kui meie käitumine on õpitud, siis on vajadusel võimalik ka ümber õppida. Et käitumist muuta, ei aita manitsemine: ära nii tee! Või: ma enam nii ei tee! Et muuta/muutuda, peab olema teadlik oma kogemustest, tunnetes, käitumisest. Õpetajal on suur vastutus laste mõjutajana, suunajana – teadmiste edastajana. Et lapsele pakkuda positiivseid õpikogemusi ja õpetamine oleks tulemuslik, pean püüdma teda mõistma. Et suudaksin last mõista, pean olema enesest teadlik. Jure Biechonsky ütleb, et ma saan viia teise inimese täpselt nii kaugele, kui kaugele ma ise olen enda sees läinud.
Mulle meeldib Hans-Georg Gadameri mõistmise ring. See tähendab, et mõista teist inimest, on nõutud, et oldaks teadlikud omaenese eelarvamustest ja eelotsustustest ja et mõistmise teostumine oleks iga kord läbistatud ajaloolise teadvusega. Gadamer seab kõrged ootused mõistvale isikule: peab olema teadlik oma eelarvamustest, et suuta need kõrvale jätta ning arvestama ka eelnenut. See nõuab tööd ja julgust tunnistada endale, et mul on eelarvamusi, mis segavad teatud asju mõistmast.
Mänguteraapia on teekond, kus oluline pole lõpp-produkt, vaid protsess, mille käigus uuritakse iseenda ruumi, tegevusi ning hetkel elu mõjutavaid teadlikke või alateadlikke mineviku- või olevikuprobleeme (Janet West, 1992).

Kallid kolleegid! Teiega oli tore jagada oma kogemusi ja teadmisi mänguteraapia seminaril. Hea on teada, et meie majas leiab alati, kellega oma rõõme ja muret jagada. Hoiame lapselikku meelt ja lustlikkust eneses ja laseme sellest osa saada kõigil, kellega kokku puutume!

Kaunist kooliaasta algust!

Ps. Mida teeme suure joonistusega?

"Empaatia vägi" 2.mai kl11-15

2009-04-28T13:28:00.000+03:00

Tee emale kingitus - lapsevanemate empaatiakoolis osalemine!

Nüüd esimene moodul vaid 250.- eest!
Kõige enam tunnevad meie lapsed tänasel kiirel ajastul puudust sellest, et keegi neid tõeliselt kuulaks ja nende jaoks kogu südamega kohal oleks!

Juba sel laupäeval - 2.mail 2009 kell 11-15 kutsume kõiki lapsevanemaid, õpetajaid, lapsehoidjaid, kes soovivad luua või süvendada südamlikke ja usalduslikke suhteid lastega, Lapsevanemate empaatiakooli Tallinnas.

Esimene moodul kannab nime "Empaatia vägi" ning me harjutame, kuidas kuulata oma lapsi ja lähedasi südamega ehk empaatiliselt. Sügisest peame plaani jätkata Lapsevanemate kooliga 1 kord kuus laupäeviti nii Tallinnas kui Tartus. Tee oma sõpradele kingitus - teavita tuttavaid emasid-isasid võimalusest osaleda Lapsevanemate empaatiakoolis!

Detailsemat teavet leiad kodulehelt www.ahimsa.ee
Südamlike ja inspireerivate kohtumisteni!

Erakool "Ahimsa" pere nimel
Merike Kahju
empaatiatreener, nõustaja ja lepitaja
mob: +372 555 18652
ph: +372 6533 588
skype: merike65
Kauna 1-11> 10138 Tallinn ESTONIA
www.ahimsa.ee,
www.empaatia.ee
http://noorevanaemapaevik.blogspot.com/> http://servinglife-merike.blogspot.com/
"Lihtne on olla õnnelik, kuid keeruline on saavutada lihtsust.
"It is simple to be happy, but it is difficult to become simple."

Karjäärinõustamine ja soovituslikud lingid

2009-04-23T11:10:00.000+03:00

Stephen R. Covey ütleb, et kõik asjad luuakse kaks korda: esiteks vaimne loomine ja teiseks füüsiline loomine. Loomine saab alguse meie kujutlustest, uskumustest, väärtushinnangutest. Esimene loomine tegeleb eesmärkidega: „Mis on see, mida ma tahan saavutada?“ Teine loomine keskendub tulemusele: „Kuidas ma saan kõige paremini teatud asjad saavutada?“
Tulevikule mõelda ja unistada, enesega olla, pole kunagi liiga vara, sest otsuste vastuvõtmise aeg jõuab kätte sageli väga äkki.

Karjäärivaliku teooria peab elukutsevalikut tulemuslikuks ja stabiilseks, kui
Elukutse on iseseisvalt valitud;
Valik on tehtud mitme alternatiivi vahel;
Valik on tehtud kooskõlas inimese võimete, huvide ja väärtustega;
Valikuga kaasneb lähedaste inimeste toetus. (www.rajaleidja.ee/karjäärituul - karjäärituul nr 20)

Et endas selgusele jõuda, võid tutvuda erinevate portaalidega veebis, rääkida vanematega, õpetajatega või tulla koolipsühholoogi juurde karjäärinõustamisele. Eriti hea, kui kasutad kõiki eelnimetatuid võimalusi. Lisaks toimuvad koolis klassijuhataja tundide raames karjääritunnid ja koolipsühholoog viib läbi erinevaid teste.

Siia hakkame koguma huvitavaid, kasulikke, innustavaid linke:

http://www.rajaleidja.ee/ - testid, ametite andmebaas, nõustamine, koolide info jne
http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=49642 – kasulikud lingid välismaal õppida soovijale
http://www.dreamfoundation.eu/ - õppimine välismaal, nõuandekeskus
http://www.yfu.ee/ - haridus- ja kultuurivahetus programmid
http://www.tta.ee/ - karjääriteave, testi ennast, kutsealade kirjeldused jne
http://www.amet.ee/tta/index.jsp - karjääriteave, töömaailm
http://www.tulevikuredel.ee/ - nõustamine ja info

Lihtsalt ajaviiteks:)

2009-04-23T10:23:00.000+03:00

http://www.brainfall.com/
Sealt leiad huvitavaid ja naljakaid ajaviite testikesi.
Mõnusat eneseleidmist:)

Muljeid selle õppeaasta Lastevanemate Koolist

2009-04-14T16:49:00.000+03:00

Juba kolmandat aastat on meie kool pakkunud lastevanematele võimalust tulla kooli just iseenda pärast, et kuulata huvitavaid esinejaid ja teemasid, leidmaks endas jõuvarusid ning pakkuda ka võimalust suhelda kooliperega vabas ja sundimatus õhkkonnas.
Lastevanemate Kool algas 08/09 õppeaastal rekordilise külastatavusega – hea sõna ja naeruteraapia pakkus huvi ligi poolesajale inimesele! Silva Sirge juhitud õhtu möödus tempokalt. Et mitte inimesi kohe ära hirmutada, algas õhtu rahuliku traditsioonilise loenguga, vaadati filmi „Vee sõnumid“ ning alles siis algas naeruseanss. Algul kohmetud täiskasvanud soojenesid juba mõnest harjutusest ja varsti rõkkas kogu ruum kõikvõimalikes naeru-variantides. Kaasa võtta ja eneses edasi vaagida oli sellest kohtumisest palju. Kui on tõestatud, et vee kristalle mõjutab sõna ja muusika ning inimene koosneb pea 80% veest (erinevatel andmetel), siis tegelikult teab igaüks ka ilma selle faktita, et positiivne innustamine ja soe-hooliv keskkond muudab olemise mõnusamaks ja toekamaks kui pidev irisemine ja kriitika. Aga selle meeldetuletamine läbi „vee sõnumite“, oli põnev ja kujukam. Usun, et koolist lahkuti pea täis häid mõtteid, armastust ja tänulikkust, samas lihased (ka põsed) mõnusast „treeningust“ rammestunud.
Detsembri algul võtsime teemaks rääkida kokkulepete sõlmimisest läbi võidan-võidad printsiibi. Silva Laius tutvustas Franclin Covey mudelit efektiivse inimese 7-harjumusest, näitas mõningaid filmiklippe ning lõpuks arutleti lastega kokkulepete sõlmimise võimalikkusest. Võib ju vaielda, kui palju me üldse suudame oma lapsi mõjutada või kui palju on meie elu juba sünnimomendil määratud, kuid üks on kindel, et ära kuulatud ja mõistetud olla, soovib meist igaüks. Ja selle kohtumise iva seisnes minu jaoks just kuulamisoskuse tähtsustamises. Enne, kui hakkad seadma nõudmisi või tingimusi, mõista inimest (last) – see tagab teise osapoole kaasatuse ülesande lahendamisse, kokkuleppe sõlmimisse ja on eelduseks edukale tulemusele. Läbi dialoogi on võimalik jõuda kokkuleppele, millega mõlemad osapooled võidavad!
Mida kevade poole, seda väiksemaks jäi meie külastatavus, kuid teemad ja esinejad oleksid väärinud laiemat publikut.
Veebruari kohtumine oli välja kuulutatud teemalt võib-olla kulunud, justkui me teame narkost juba kõike! Seekord aga oli teemakäsitlus mitte just narkootikumide ainekeskne ja informatiivne, vaid üles ehitatud eesmärgiga inimest šokeerida ja intrigeerida. „Süütuid“ narkootikume pole olemas ja probleemi ilmnedes või kahtluse tekkides tuleb tegutsema asuda KOHE, sest narko ei tee nalja – see neelab inimese. Marek Koppeli teema valdamine ja esitus oli selge ja näitlik: probleem tehti puust ja värviti punaseks, näitlejameisterlik: mitte hetkekski ei läinud mõte mujale uitama ja kaasahaarav: läbi esineja sai kogeda midagi õudset, kurba, traagilist. Ja härra Koppel ise reklaamib antud loengut kui midagi nii elamuslikku, et pea 100% kuulajatest ei proovi ise enam kunagi narkootikume, siis tõenäoliselt võib see nii ka olla.
Selle õppeaasta viimane lastevanemate kool tegeles väga päevakajalise teemaga: turvalisus internetis. Kalev Pihl on viimasel ajal palju tähelepanu antud problemaatikale pööranud ka meedia vahendusel. Meeldis see, et lektor tõstis esikohale meie väärtuste süsteemi, mis on kõige aluseks läbi aegade. Me saame kaitsta oma lapsi neile edasi andes elu põhitõdesid: tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Ja teades, et internet on avalik ruum, siis kehtivad seal samad reeglid mis mujalgi. Ka linnas liikudes tean ju, et ühtviisi käitudes jään anonüümseks, võin uudistada ja nautida ilma, kuid teistviisi käitudes hakkan silma ja minust võib saada isegi sihtmärk. Lihtne nipp, mida Kalev Pihl soovitab, aga mille peale ise ei pruugi tulla: arvuti paigutada ruumi, kus toimub suhtlemine - elu, see vähendab anonüümsuse illusiooni ja kaitseb arvutikasutajat pingeolukorras väärate otsuste tegemisel. Avalikus ruumis ei tehta asju, mis võivad kompromiteerida. Pihli soovitusi, kuidas saame ennast ja lapsi kaitsta, saab lugeda ja kuulata veelgi (nt. lapsnetis.eesti.ee).
Need olid linnulennult ja ülilühidalt tänavused koolitused. Ootame osalejate tagasisidet, kuidas meeldis, mis mõtteid tekkis peale koolitust. Samuti on oodatud kõik ettepanekud edaspidiseks: mis teemad, millised lektorid, võib-olla soovitusi korralduslikule poolele…. Ja muidugi on see kõik ikka eesmärgil, et arvestada Teie huvisid, et Teid, kallid lapsevanemad, oleks neil üritustel rohkem!
Täname osalejaid, koolitajaid, kaasaaitajaid!
Kohtumiseni uuel õppeaastal!

Lastevanematele internetist

2009-04-09T11:33:00.000+03:00

http://www.postimees.ee/?id=84864

Lastevanemate kool

2009-04-01T19:58:00.000+03:00

Selle õppeaasta viimane Lastevanemate Kooli üritus Kiili Gümnaasiumis 8.aprillil kell 18.00-20.00
Teema: Laste turvalisus Internetis. Lektoriks Kalev Pihl

Infoühiskonna arenedes on hakanud levima lastevanemate seas arvamus, et lapsed ongi neist Internetis toimetamisel targemad. Lapsevanematel on tihti tunne, et see, mida laps Internetis teeb on midagi nii erilist, et tema sellest niikuinii aru ei saa. Paljuski aga jäävad lapsed ka Internetis lasteks ning nad vajavad lapsevanema tarkust ning elukogemust sama palju kui teistes tegemistes. Koolitus „Laste turvalisus Internetis“ püüab taasäratada lapsevanema kõige ürgsema instinkti - kaitsta oma last! Sellest, kuidas meile kõigile tuttavad ohud lapsele on kolinud Internetti ja mis seal tegelikult juhtuda võib, proovimegi koolitusel rääkida.
PS! vt lisaks http://kalevpihl.spaces.live.com
Üritus on kõigile tasuta! Ürituse ajal hoiame Teie lapsi, kuid palume eelnevalt soovist teada anda.
Palume eelnevalt registreeruda tel. 6799215 või e-mailile anu.parn@kiili.edu.ee

Sõprus on ...

2009-03-11T12:48:00.000+02:00

Tere tulemast!

2009-03-10T21:26:00.000+02:00

Tere kõigile Kiili kooli Tugikeskuse blogi lugejatele!