Lastevanemate kool alustab taas!

13.oktoobril k.a. kell 18.00-19.30

„Lapse areng täiskasvanute maailmas“

Käsitletav teemadering:
Lapse seksuaalne areng
Lapsevanema roll lapse seksuaalses arengus
Meedia ja pornograafia mõjud
Eesti HIV/AIDSi olukord
HIV levikuteed ja ohud lastele

MIKS RÄÄGIME LAPSE SEKSUAALSEST ARENGUST?
Õpetajatel, lasteaednikel ja lapsevanematel jääb mõnikord vajaka lapse seksuaalsuse alastest teadmistest ja sellisel juhul on keerulisem lapsi nende arengus toetada. Pakume praktilisi nõuandeid, kuidas seda paremini teha;
Eesti koolides ei järgita veel terviklikku seksuaalkasvatuse programmi, mistõttu on eriti oluline toetada olulise info edastamist ja väärtuste kujundamist ka kodus.
MIKS RÄÄGIME HIVst?
Eesti on kõige kiirema HIV levikuga riik Euroopas. Viimaste hinnangute kohaselt elab meie riigis 11 000 HIV nakatunut. Noored on nakatumise seisukohast üks peamisi riskirühmi.
Uuringud on näidanud, et lastega peaks seksuaalsel teel levivatest haigustest rääkima enne 12. eluaastat. Tähtis on aidata nii õpetajatel, lasteaednikel kui ka lapsevanematel seda teha;
Eri vanuses lapsed võivad HIVga kokku puutuda erinevates olukordades – näiteks võib väikelaps leida tänavalt süstala või teismeline astuda kaitsmata vahekorda. Koolitus aitab neid riske hinnata ja õpetab neid ennetama.
KELLELE ON KOOLITUS ERITI KASULIK?
Lapsevanemad, kellel on 2-15-aastased lapsed
Alg- või põhikooliõpetajad
Kõik lasteaednikud
KES KOOLITAB?
Koolitajateks on psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe Terve Eesti Sihtasutuses ja Eesti Seksuaaltervise Liidus. Kokku on nad tänaseks koolitanud üle 4000 inimese.

Koolitus on osalejatele tasuta.
Palume eelnevalt registreeruda anu.parn@kiili.edu.ee

vaata lisa: http://www.terve-eesti.ee/lapse-seksuaalsus

Mõtteid mänguteraapiast.

Me kõik oleme olnud lapsed – selles ei kahtle mitte keegi! See, kes ma olen täna, on pärit minu varastest kogemustest. Kogemuste kirjeldamiseks aga ei ole sageli sõnu….
Mänguteraapia põhimõte on, et käitumine ei ole mitte kaasasündinud, vaid õpitud läbi kogemuste. Kõigepealt teen ja siis alles mõistan (nt algul õpid rääkima, siis tulevad reeglid või algul saad lapse, siis õpid heaks lapsevanemaks). Seega, kui meie käitumine on õpitud, siis on vajadusel võimalik ka ümber õppida. Et käitumist muuta, ei aita manitsemine: ära nii tee! Või: ma enam nii ei tee! Et muuta/muutuda, peab olema teadlik oma kogemustest, tunnetes, käitumisest. Õpetajal on suur vastutus laste mõjutajana, suunajana – teadmiste edastajana. Et lapsele pakkuda positiivseid õpikogemusi ja õpetamine oleks tulemuslik, pean püüdma teda mõistma. Et suudaksin last mõista, pean olema enesest teadlik. Jure Biechonsky ütleb, et ma saan viia teise inimese täpselt nii kaugele, kui kaugele ma ise olen enda sees läinud.
Mulle meeldib Hans-Georg Gadameri mõistmise ring. See tähendab, et mõista teist inimest, on nõutud, et oldaks teadlikud omaenese eelarvamustest ja eelotsustustest ja et mõistmise teostumine oleks iga kord läbistatud ajaloolise teadvusega. Gadamer seab kõrged ootused mõistvale isikule: peab olema teadlik oma eelarvamustest, et suuta need kõrvale jätta ning arvestama ka eelnenut. See nõuab tööd ja julgust tunnistada endale, et mul on eelarvamusi, mis segavad teatud asju mõistmast.
Mänguteraapia on teekond, kus oluline pole lõpp-produkt, vaid protsess, mille käigus uuritakse iseenda ruumi, tegevusi ning hetkel elu mõjutavaid teadlikke või alateadlikke mineviku- või olevikuprobleeme (Janet West, 1992).

Kallid kolleegid! Teiega oli tore jagada oma kogemusi ja teadmisi mänguteraapia seminaril. Hea on teada, et meie majas leiab alati, kellega oma rõõme ja muret jagada. Hoiame lapselikku meelt ja lustlikkust eneses ja laseme sellest osa saada kõigil, kellega kokku puutume!

Kaunist kooliaasta algust!

Ps. Mida teeme suure joonistusega?