Peagi on käes kaunis suvepäev, kui kõikidele õpilastele makstakse palka tunnistuste, diplomite, aukirjade jne näol. Et palga asemel ei makstaks malka, tasub ettevalmistusi kokkuvõtvateks töödeks - eksamiteks alustada juba aegsasti.
Eksamiteks oled teinud ettevalmistusi kogu kooliaasta(te) vältel, kuid tõenäoliselt soovid enne suurt katsumist veel materjale üle korrata. Enne alustamist tee üks mõtterännak ja kujutle, kuidas sisened juba eksamiruumi, sa oled ette valmistunud ja rahulik, täidad kõik ülesanded, mida sinult oodatakse, heidad veel viimase pilgu ning lahkud ruumist. Sa oled rahulolev, sest said just selle hinde, milleks olid valmistunud! Mis hinde sa eksamil said?
Et oma eesmärki ellu viia, selleks on hea teha plaan, kuidas õppima kavatsed hakata ja milliste teemadega tegelemine vajab rohkem aega. Planeerides lood pildi, kui palju aega ja energiat õppetükkidele kulub ja kui palju oled valmis panustama. Kindlasti kasuta ära õpetaja poolt pakutavad konsultatsioonitunnid, kuid eriti tõhus on, kui lähed sinna ettevalmistunult oma küsimustega, mis iseseisva õppimise käigus tekkinud.Õppimine tasub jaotada lühemateks-pikamateks etappideks, mille vahepeal lubad endale puhkehetki, sest puhanud inimene on tulemuslikum. Kui oled teinud plaani, siis asu plaani ellu viima ehk tegutsema ehk õppima!
Siia sobib üks lugu: Kaks meest lõhkusid kogu päeva puid. Üks neist töötas higi pühkimata hommikust õhtuni ja tööpäeva lõpuks oli tal jalge ees suur hunnik halge. Teine mees lõhkus umbes 50 minutit korraga ja pidas siis kümneminutilise pausi. Aga kui päike loojus, oli tema haluhunnik märksa suurem. „Kuidas sa suutsid minust rohkem puid raiuda?” küsis lakkamatult töötanud mees. Tema elukogenud kaaslane aga vastas: "Kui peatusin puhkama, teritasin ka kirvest..."
Kuigi oled eksamiks piisavalt valmistunud, võib juhtuda, et ärevusega „lööb pea justkui tühjaks“ ja midagi ei tule enam meelde. Selleks on oluline, et oskaksid ennast lõdvestada!Uurijad (Peveler ja Johnson, 1986) avastasid, et lõdvestumine suurendab positiivse info kättesaadavust mälust ja muudab seetõttu ohuga seotud mõtetele alternatiivide leidmise hõlpsaks.
Kui inimene tunnetab ärevust, sisaldab tema reaktsioon kolme erinevat komponenti:
- Füsioloogilist komponenti (südame pekslemine, higistamine, lihaste pinge);
- Käitumislikku komponenti (vältimine, põgenemispüüd) ja
- Tunnetuslikku komponenti (negatiivsed mõtted: „ma kukun kokku“, „ma ei saa hakkama“).
Nende komponentide tugevus on erinevatel inimestel erinev, kuid ühine on füsioloogilise muutuse kogemine, millele järgneb negatiivne mõte, mis süvendab füsioloogilist muutust, moodustades nõiaringi. Nõiaringist välja murdmiseks on füsioloogilisele reaktsioonile keskendumine ja selle kontrollima õppimine.
- Keskendu oma hingamisele – hinga sügavalt sisse (kõht liigub väljapoole) hoia hetk hinge kinni ning hinga rahulikult välja (kõht liigub selgroo poole).
- Tee aeglaselt pea ringe (paar korda üht ja teistpidi).
- Tõsta õlad üles ja lase alla kukkuda; raputa õlgu. Värista end üle keha.
- Tõsta käed ette – suru sõrmed rusikasse ja siruta jälle välja, raputa käsi.(Vera Peiffer (1997). „Mõtle positiivselt“. Eesti raamat)
- Sisenda endale:
- Ma olen rahulik!
- Annan endast parima ja mitte rohkem!
- Ma pole ei esimene ega ka viimane, kes siin „higistab“ ja ellu on jäänud.
- Kindlasti pole see kõige olulisem eksam, mida elus veel sooritama pean.
- Nii naiivselt kui see ka ei kõla: kui sulgub üks uks, siis avaneb uus ning homme paistab jälle päike!
Niisiis: ära unusta, et vajad õhku – hinga, Sa oled hästi valmistunud, rahulik ja viid ellu oma eesmärgi!
Tugevat närvi ja hääd põrumist!
