Hea lapsevanem, tule kooli!!!

Lastevanemate Kool alustab uut õppeaastat 11.oktoobril kell 18.00-19.30 teemaga

Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt.

·        Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud oma aju arengus ja kuidas see mõjutab nende käitumist?

·        Mis on loomulik poistele ja mis tüdrukutele?

·        Mida tuleks meil täiskasvanutena arvesse võtta lapsi arendades ja õpetades?

Lektoriks on Meelike Saarna, kes on pereterapeut, koolitus- ja nõustamisfirma Parem Elu omanik, nõustaja ning koolitaja, paljude psühholoogia-alaste artiklite ja mitme raamatu autor.

Koolitus on mõeldud nii lapsevanematele kui ka lastega töötavatele spetsialistidele.

Koolitus on osalejatele tasuta.

Osalemissoovist teatada meilile: anu.parn@kiili.edu.ee

Kordamine on tarkuse ema ehk jälle on eksamid ukse ees!

Eksamiteks oled teinud ettevalmistusi kogu kooliaasta(te) vältel, kuid tõenäoliselt soovid enne suurt katsumist veel materjale üle korrata. Enne alustamist tee üks mõtterännak ja kujutle, kuidas sisened juba eksamiruumi, sa oled ette valmistunud ja rahulik, täidad kõik ülesanded, mida sinult oodatakse, heidad veel viimase pilgu ning lahkud ruumist. Sa oled rahulolev, sest said just selle hinde, milleks olid valmistunud! Mis hinde sa eksamil said?

Et oma eesmärki ellu viia, selleks on hea teha plaan, kuidas õppima kavatsed hakata ja milliste teemadega tegelemine vajab rohkem aega. Planeerides lood pildi, kui palju aega ja energiat õppetükkidele kulub ja kui palju oled valmis panustama. Kindlasti kasuta ära õpetaja poolt pakutavad konsultatsioonitunnid, kuid eriti tõhus on, kui lähed sinna ettevalmistunult oma küsimustega, mis  iseseisva õppimise käigus tekkinud. 

Õppimine tasub jaotada lühemateks-pikemateks etappideks, mille vahepeal lubad endale puhkehetki, sest puhanud inimene on tulemuslikum. Kui oled teinud plaani, siis asu plaani ellu viima ehk tegutsema ehk õppima!

Siia sobib üks lugu: Kaks meest lõhkusid kogu päeva puid. Üks neist töötas higi pühkimata hommikust õhtuni ja tööpäeva lõpuks oli tal jalge ees suur hunnik halge. Teine mees lõhkus umbes 50 minutit korraga ja pidas siis kümneminutilise pausi. Aga kui päike loojus, oli tema haluhunnik märksa suurem. „Kuidas sa suutsid minust rohkem puid raiuda?” küsis lakkamatult töötanud mees. Tema elukogenud kaaslane aga vastas: "Kui peatusin puhkama, teritasin ka kirvest..."

Kuigi oled eksamiks piisavalt valmistunud, võib juhtuda, et ärevusega „lööb pea justkui tühjaks“  ja midagi ei tule enam meelde. Selleks on oluline, et oskaksid ennast lõdvestada!

Uurijad (Peveler ja Johnson, 1986) avastasid, et lõdvestumine suurendab positiivse info kättesaadavust mälust ja muudab seetõttu ohuga seotud mõtetele alternatiivide leidmise hõlpsaks.

Kui inimene tunnetab ärevust, sisaldab tema reaktsioon kolme erinevat komponenti:

1. Füsioloogilist komponenti (südame pekslemine, higistamine, lihaste pinge);
2. Käitumislikku komponenti (vältimine, põgenemispüüd) ja
3. Tunnetuslikku komponenti (negatiivsed mõtted: „ma kukun kokku“, „ma ei saa hakkama“).

Nende komponentide tugevus on erinevatel inimestel erinev, kuid ühine on füsioloogilise muutuse kogemine, millele järgneb negatiivne mõte, mis süvendab füsioloogilist muutust, moodustades nõiaringi. Nõiaringist välja murdmiseks on füsioloogilisele rektsioonile keskendumine ja selle kontrollima õppimine.

1. Keskendu oma hingamisele – hinga sügavalt sisse (kõht liigub väljapoole) hoia hetk hinge kinni ning hinga rahulikult välja (kõht liigub selgroo poole).
2. Tee aeglaselt pea ringe (paar korda üht ja teistpidi).
3. Tõsta õlad üles ja lase alla kukkuda; raputa õlgu. Värista end üle keha.
4. Tõsta käed ette – suru sõrmed rusikasse ja siruta jälle välja, raputa käsi.

(Vera Peiffer (1997).  „Mõtle positiivselt“. Eesti raamat)

Sisenda endale:

• Ma olen rahulik!
• Annan endast parima ja mitte rohkem!
• Ma pole ei esimene ega ka viimane, kes siin „higistab“ ja ellu on jäänud.
• Kindlasti pole see kõige olulisem eksam, mida elus veel sooritama pean.
• Nii naiivselt kui see ka ei kõla: kui sulgub üks uks, siis avaneb uus ning homme paistab jälle päike!

Niisiis: ära unusta, et vajad õhku – hinga, Sa oled hästi valmistunud, rahulik ja viid ellu oma eesmärgi!

Tugevat närvi ja hääd põrumist!

Vaimse tervise kuu KG-s

Kiili Gümnaasiumis kuulutati veebruar „Vaimse tervise kuuks“. Toimus mitmeid eripalgelisi ettevõtmisi, millest said osa kogu koolipere väiksed ja suured. 7.veebruar oli üle-eestiline turvalise interneti päev, meie tähistasime seda päeva Kalev Pihli loenguga õpetajatele ja abiturientidele ning pühendasime nädala antud temaatikale ka klassitundides. Õpetajate „tööriistakohver“ täienes internetiteemaliste mängude ja arutelumetoodika võrra, samuti tutvustati veebikeskkonda www.targaltinternetis.ee , kus põnevat uurimiseks kõikidele netiavarustes toimetajatele. Klassides arutleti netiketi teemadel, vaadati multikaid Netilammastest ja samuti Jänku-Jussi internetimaalimast.

Sõbrapäeva on Kiili Gümnaasiumis alati oodatud. Juba on kujunenud traditsiooniks, et terve nädala jooksul toimub mitmeid üritusi: ülekooliline sõbraleidmise mäng, sõpruse ja õpilaste õiguste teemaline mälumäng, I klassi õpilasi külastab Lõvi Leo ning loomulikult on sisse seatud sõbrapäeva postkast, mille sisu tekitab rõõmsat elevust kõikidele asjaosalistele. Klassidele on eelnevalt antud ka loomeülesanne. Tänavu joonistati koomikseid, mille teemaks oli „Sõprus ei hüüa tulles“. Veel praegugi on võimalik koolimaja koridorides vaimukaid klasside ühistöid vaadata, kuid kes ise vaatama tulla ei saa, võib seda teha ka kooli kodulehe vahendusel: http://www.kiili.edu.ee/kool/index.php/huvitoeoe/galerii. Sõbranädala raames toimus ka ühine kinoõhtu, seekord vaatasime filmi „Rapuntsel“.

Kuna vaim ja keha on üks tervik, siis toimus kuu raames mitmeid lõbusaid, koostööd ja loovust arendavaid sportlikke võistlusi. Ning et on on talv ja on lumi, siis oleks patt seda mitte nautida. Vastlapäeva tähistati vastlapäeva-vääriliselt! Vaatamata tuulele ja tihedale lumesajule lustiti nii suusarjal, kelgumäel kui ka uisuplatsil.

Toimus konkurss „KG Kelk 2012“, mille raames valmisid klasside ühistööna põnevad omavalmistatud kelgud. Hiljem osalesid klassid oma kelguga koolimaja taga asuval mäel pikima liu võistlusel.

Veebruarikuusse mahtus ka Õpilasesinduse premeerimine seni tehtud töö eest. Üheskoos külastati Nõmme Lumeparki, kus tuubirajal trallides aega sisustati.

Kuna sport on meil au sees, toimusid mitmel järjestikkusel päeval ka klassidevahelised talispordivõistlused.

Veebruarile pani punkti Lastevanemate kool, mis seekord otsis vastust küsimusele „Murdeiga – müüt või paratamatus?“. Lektorid olid oma tuntud headuses Auli Saveljev ja Tiit Kõnnussaar, kes suunasid arvukat auditooriumi mõtisklema ja mõtteid avaldama, nii et õhtu lõpus lahkuti koolist heade emotsioonide ja positiivse meelestatusega oma tööd lapsevanemana (lapse toetaja ja arengu saatjana) sihikindlalt ja armastusega jätkama.

Et kevadeootus siiski hinge matma ei hakkaks, kuulutati välja Kiili Gümnaasiumi talvefoto konkurss, mis kestab 9.märtsini. Niisiis kõik õue veel viimaseid kauneid vaateid võtma, sest kevadehõngu on nii mõnelgi päeval juba tunda!