reede, 18. detsember 2009
teisipäev, 15. detsember 2009
esmaspäev, 14. detsember 2009
esmaspäev, 7. detsember 2009
KG avas uue e-posti aadressi: muremeil@kiili.edu.ee
Paljud inimesed helistavad ning kirjutavad kooli seoses mitmesuguste mureküsimuste, ettepanekute ja soovidega.
Sageli ei teata täpselt, kelle poole pöörduda ning võib juhtuda, et küsimus, mis kohe õige inimeseni ei jõua, kaob õiget adressaati otsides ära.
Et seda ei juhtuks, on nüüdsest avatud uus e-posti aadress, mida haldab inimene, kelle ülesanne on suunata probleem otse isikule, kes sellega tegelema hakkab. Jagatud mure on pool muret!
Sageli ei teata täpselt, kelle poole pöörduda ning võib juhtuda, et küsimus, mis kohe õige inimeseni ei jõua, kaob õiget adressaati otsides ära.
Et seda ei juhtuks, on nüüdsest avatud uus e-posti aadress, mida haldab inimene, kelle ülesanne on suunata probleem otse isikule, kes sellega tegelema hakkab. Jagatud mure on pool muret!
Tugikeskus kutsub osalema fotokonkursil „Otsides jõuluimet“
Aastaring on jälle täis saamas. Kui kaubanduslik jõuluhullus unustada, siis on saabumas rahulik, vaikne ja perekeskne aeg.
Mis siis ikkagi on see jõuluime, millest kõik räägivad? Kas piparkoogilõhn tubades, kohev lumi, päkapikkude toodud maiustused või kingid jõuluvana kotis?
Või on see hoopis midagi muud?
Leia enda jaoks jõuluime üles. Jäädvusta hetk, mis Sinu arvates kannab kõige enam jõuluimet ja jaga seda teistega!
Selleks saada foto failina meeri.kompus@kiili.edu.ee või too ise tugikeskusesse kuni 18. detsembrini.
Pilte vaata tugikeskuse ajaveebist http://tugikeskus.blogspot.com/
Parimaid premeeritakse 22. detsembril!
neljapäev, 3. detsember 2009
Lastevanemate kool 14. detsembril kell 18.00 auditooriumis
Teema: Suhtlemine teismelisega
Mida vajab teimeline?
Mida vajab teismelise vanem?
Kuidas kuulata teismelist nii, et ta tahaks rääkida?
Kuidas rääkida teismelisega nii, et ta tahaks kuulata?...ja kas see üldse on võimalik?
Nendel teemadel tulevad rääkima Gordoni Perekooli treenerid Auli Saveljev jaTiit Kõnnussaar.
Lektorite tutvustuseks:
Auli Saveljev on psühholoog ja töötanud laste ja noortega üle 6 aasta.On Gordoni Perekooli treener alates aastast 2006. KuulubKoolipsühholoogideÜhingu juhatusse.
Tiit Kõnnussaar on suure praktilise kogemusega koolitaja ning lastekasvatusalaste raamatute kirjastaja. On ajakirja Pere ja Kodu asutaja ja lastekasvatuse teemalisi raamatuid välja andva kirjastuse Väike Vankerkirjastaja. Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu liige.
Üritus on kuulajatele tasuta.
Oleks kena, kui registreerute eelnevalt meili teel: anu.parn@kiili.edu.ee
Peatse kohtumiseni!
Mida vajab teimeline?
Mida vajab teismelise vanem?
Kuidas kuulata teismelist nii, et ta tahaks rääkida?
Kuidas rääkida teismelisega nii, et ta tahaks kuulata?...ja kas see üldse on võimalik?
Nendel teemadel tulevad rääkima Gordoni Perekooli treenerid Auli Saveljev jaTiit Kõnnussaar.
Lektorite tutvustuseks:
Auli Saveljev on psühholoog ja töötanud laste ja noortega üle 6 aasta.On Gordoni Perekooli treener alates aastast 2006. KuulubKoolipsühholoogideÜhingu juhatusse.
Tiit Kõnnussaar on suure praktilise kogemusega koolitaja ning lastekasvatusalaste raamatute kirjastaja. On ajakirja Pere ja Kodu asutaja ja lastekasvatuse teemalisi raamatuid välja andva kirjastuse Väike Vankerkirjastaja. Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu liige.
Üritus on kuulajatele tasuta.
Oleks kena, kui registreerute eelnevalt meili teel: anu.parn@kiili.edu.ee
Peatse kohtumiseni!
Märkame kaaslasi enda ümber!
Üks hea sõber saatis mulle mõtlemapaneva loo, mida tahan ka Teiega jagada.
Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007.
Üks meesmängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2000 inimest, enamus neist läheb tööle.
3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu, aga siis kiirustab edasi.
4 min hiljem: viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi jajätkab peatumatult oma teed.
6 min hiljem: üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.
10 min hiljem: 3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle,et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead.
See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem eranditeta sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.
45 min:muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endiselsammul.
Mees kogus kokku 32 dollarit.
1 tund:Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.
Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.
See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist 'Märkamine, maitse ja prioriteedid'. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?
Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine:kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?
Hea Sõber, märka inimest kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks jääb! Leia see hetk ja küsi talt:" Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"
Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007.
Üks meesmängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2000 inimest, enamus neist läheb tööle.
3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu, aga siis kiirustab edasi.
4 min hiljem: viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi jajätkab peatumatult oma teed.
6 min hiljem: üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.
10 min hiljem: 3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle,et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead.
See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem eranditeta sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.
45 min:muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endiselsammul.
Mees kogus kokku 32 dollarit.
1 tund:Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.
Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.
See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist 'Märkamine, maitse ja prioriteedid'. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?
Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine:kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?
Hea Sõber, märka inimest kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks jääb! Leia see hetk ja küsi talt:" Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"
kolmapäev, 21. oktoober 2009
Lastevanemate esimene loeng 2009/10 õ.a.-l
13.oktoobril toimus Lastevanemate Kooli avaüritus. Teemaks oli „Lapse areng täiskasvanu maailmas“.
Irje Tammeleht Terve Eesti SA-st andis ülevaate lapse seksuaalsest arengust, millised käitumisviisid on mingis arenguetapis loomulikud, millal peaks muretsema ning millist rolli omab lapsevanem lapse seksuaalsuse arengus. Siinkohal teen lühiülevaate, mis õhtust kõlama jäi.
Tänapäeval on jõutud arusaamale, et inimene on seksuaalne olend juba sünnist alates. Seksuaalsuse all mõistetakse nelja dimensiooni: nauding, armastus, sooidentiteet ja soojätkamine. On oluline, et lapse erinevates arenguastmetes leitakse toetav ja hooliv viis lapse vajadustele ja küsimustele vastata. Väikelaps vajab turvalist ja armastavat keskkonda, hoolitsust ja hellitusi, et täiskasvanuna suuta luua rahuldustpakkuvaid suhteid. Kindlasti ei ole lubatud lapse naeruvääristamine või häbistamine kui laps on avastamas oma keha. Hea, kui laps teab, mis on sobilik avalikus kohas ja mida oleks mõistlikum teha omaette.
Seksuaalsuse arengus on oluline esmajärjekorras enese tundmaõppimine ja väärtushinnangud, kui need paigas, siis hoidutakse ka liigvarajasest sekselust. Teadmisi lastesaamise ja seksi kohta tuleks anda siis, kui laps küsib ning vastata lähtudes lapse vanusest. Loengus tekkis diskussioon, et millal ja kas peaks üldse lastele seksist rääkima. Siin peetakse indikaatoriks teismeliste rasedusi, mis lääneriikides, kus seksist ka koolis räägitakse ja küllalt liberaalselt suhtutakse, on madal; USA-s kus suhtumine on konservatiivne esineb teismeliste rasedusi rohkem. Seega tuleks turvaseksist rääkida noortele siis, kui see teema neid huvitab ja seetõttu ka koolis inimeseõpetuse tundide raames antud teemasid käsitletakse. Irje Tammeleht rõhutab, et kui vanemal on ebamugav seksteemat käsitleda, tuleks noorele siiski edastada adekvaatne info (raamatud, tuttav usaldusväärne inimene, nõustaja vm). Sageli arvame ennatlikult, et laps teab juba niigi kõike, kuid tegelikult õpitakse üsna varakult ära, et seks on tabuteema ja pole mõtet ise küsida ning infot hangitakse kaaslastelt, kelle teadmised võivad samuti puudulikud olla.
Loengu teises pooles räägiti HIV-viirusest, AIDSist ja kuidas see teema meid kõiki mõjutab. Kõnekas oli paralleeli tõmbamine Estonia laevahukuga: me kõik teame kedagi, kes sellel laeval oli või hukkus. Niisamuti võiksime teada HIV-kandjaid, sest selle levikus oleme Euroopas absoluutselt tipus, edestame mitmekordselt nii Lätit, Leedut kui Soomet. Ehmatav on veel fakt, et enesele teadmata võid nakatada või saada nakkuse ka siis, kui oled õnnelikus püsisuhtes, sest HIV-viirus võib organismis olla 7 aastat ilma sümptomite ilmnemiseta (sul võib olla partner, kellel oli partner, kes oli kunagi vahekorras partneriga, kellel oli HIV).
Et lõpetada siiski positiivsete nootidega, tuleb tõdeda, et Kiili Gümnaasiumi laste vanemad on antud teema olulisust mõistnud ja seda kinnitab fakt, et koolitusruum oli huvilistest pilgeni täis ja tekkis ka mõttevahetusi. Nagu iga teema puhul, on ka siin oluline, et kool ja kodu asjadest ühtviisi aru saaks ja üksteist toetavad. Nii kasvatame terveid ja enesega rahulolevaid inimesi, kes oskavad nii ennast kui lähedasi hoida.
Täname koolitajat, kuulajaid ja ootame teid uuele loengule detsembris!
Vaata veel: http://www.terve-eesti.ee/Piltuudis-koolitus-Kiili-Gumnaasiumis
Irje Tammeleht Terve Eesti SA-st andis ülevaate lapse seksuaalsest arengust, millised käitumisviisid on mingis arenguetapis loomulikud, millal peaks muretsema ning millist rolli omab lapsevanem lapse seksuaalsuse arengus. Siinkohal teen lühiülevaate, mis õhtust kõlama jäi.
Tänapäeval on jõutud arusaamale, et inimene on seksuaalne olend juba sünnist alates. Seksuaalsuse all mõistetakse nelja dimensiooni: nauding, armastus, sooidentiteet ja soojätkamine. On oluline, et lapse erinevates arenguastmetes leitakse toetav ja hooliv viis lapse vajadustele ja küsimustele vastata. Väikelaps vajab turvalist ja armastavat keskkonda, hoolitsust ja hellitusi, et täiskasvanuna suuta luua rahuldustpakkuvaid suhteid. Kindlasti ei ole lubatud lapse naeruvääristamine või häbistamine kui laps on avastamas oma keha. Hea, kui laps teab, mis on sobilik avalikus kohas ja mida oleks mõistlikum teha omaette.
Seksuaalsuse arengus on oluline esmajärjekorras enese tundmaõppimine ja väärtushinnangud, kui need paigas, siis hoidutakse ka liigvarajasest sekselust. Teadmisi lastesaamise ja seksi kohta tuleks anda siis, kui laps küsib ning vastata lähtudes lapse vanusest. Loengus tekkis diskussioon, et millal ja kas peaks üldse lastele seksist rääkima. Siin peetakse indikaatoriks teismeliste rasedusi, mis lääneriikides, kus seksist ka koolis räägitakse ja küllalt liberaalselt suhtutakse, on madal; USA-s kus suhtumine on konservatiivne esineb teismeliste rasedusi rohkem. Seega tuleks turvaseksist rääkida noortele siis, kui see teema neid huvitab ja seetõttu ka koolis inimeseõpetuse tundide raames antud teemasid käsitletakse. Irje Tammeleht rõhutab, et kui vanemal on ebamugav seksteemat käsitleda, tuleks noorele siiski edastada adekvaatne info (raamatud, tuttav usaldusväärne inimene, nõustaja vm). Sageli arvame ennatlikult, et laps teab juba niigi kõike, kuid tegelikult õpitakse üsna varakult ära, et seks on tabuteema ja pole mõtet ise küsida ning infot hangitakse kaaslastelt, kelle teadmised võivad samuti puudulikud olla.
Loengu teises pooles räägiti HIV-viirusest, AIDSist ja kuidas see teema meid kõiki mõjutab. Kõnekas oli paralleeli tõmbamine Estonia laevahukuga: me kõik teame kedagi, kes sellel laeval oli või hukkus. Niisamuti võiksime teada HIV-kandjaid, sest selle levikus oleme Euroopas absoluutselt tipus, edestame mitmekordselt nii Lätit, Leedut kui Soomet. Ehmatav on veel fakt, et enesele teadmata võid nakatada või saada nakkuse ka siis, kui oled õnnelikus püsisuhtes, sest HIV-viirus võib organismis olla 7 aastat ilma sümptomite ilmnemiseta (sul võib olla partner, kellel oli partner, kes oli kunagi vahekorras partneriga, kellel oli HIV).
Et lõpetada siiski positiivsete nootidega, tuleb tõdeda, et Kiili Gümnaasiumi laste vanemad on antud teema olulisust mõistnud ja seda kinnitab fakt, et koolitusruum oli huvilistest pilgeni täis ja tekkis ka mõttevahetusi. Nagu iga teema puhul, on ka siin oluline, et kool ja kodu asjadest ühtviisi aru saaks ja üksteist toetavad. Nii kasvatame terveid ja enesega rahulolevaid inimesi, kes oskavad nii ennast kui lähedasi hoida.
Täname koolitajat, kuulajaid ja ootame teid uuele loengule detsembris!
Vaata veel: http://www.terve-eesti.ee/Piltuudis-koolitus-Kiili-Gumnaasiumis
kolmapäev, 7. oktoober 2009
Mis On Armastus?
10.klassi noored otsisid perekonna õpetuse tunni raames vastust küsimusele "Mis on armastus?".
Et kõiki töid näha: vajuta allolevale: view more psesentations from prpaern.
Mõnusaid emotsioone soovides,
Anu.
Et kõiki töid näha: vajuta allolevale: view more psesentations from prpaern.
Mõnusaid emotsioone soovides,
Anu.
Mis On Armastus KäThlyn
View more presentations from prpaern.
reede, 25. september 2009
Lastevanemate kool alustab taas!
13.oktoobril k.a. kell 18.00-19.30
„Lapse areng täiskasvanute maailmas“
MIKS RÄÄGIME LAPSE SEKSUAALSEST ARENGUST?
Õpetajatel, lasteaednikel ja lapsevanematel jääb mõnikord vajaka lapse seksuaalsuse alastest teadmistest ja sellisel juhul on keerulisem lapsi nende arengus toetada. Pakume praktilisi nõuandeid, kuidas seda paremini teha;
Eesti koolides ei järgita veel terviklikku seksuaalkasvatuse programmi, mistõttu on eriti oluline toetada olulise info edastamist ja väärtuste kujundamist ka kodus.
MIKS RÄÄGIME HIVst?
Eesti on kõige kiirema HIV levikuga riik Euroopas. Viimaste hinnangute kohaselt elab meie riigis 11 000 HIV nakatunut. Noored on nakatumise seisukohast üks peamisi riskirühmi.
Uuringud on näidanud, et lastega peaks seksuaalsel teel levivatest haigustest rääkima enne 12. eluaastat. Tähtis on aidata nii õpetajatel, lasteaednikel kui ka lapsevanematel seda teha;
Eri vanuses lapsed võivad HIVga kokku puutuda erinevates olukordades – näiteks võib väikelaps leida tänavalt süstala või teismeline astuda kaitsmata vahekorda. Koolitus aitab neid riske hinnata ja õpetab neid ennetama.
KELLELE ON KOOLITUS ERITI KASULIK?
Lapsevanemad, kellel on 2-15-aastased lapsed
Alg- või põhikooliõpetajad
Kõik lasteaednikud
KES KOOLITAB?
Koolitajateks on psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe Terve Eesti Sihtasutuses ja Eesti Seksuaaltervise Liidus. Kokku on nad tänaseks koolitanud üle 4000 inimese.
Koolitus on osalejatele tasuta.
Palume eelnevalt registreeruda anu.parn@kiili.edu.ee
vaata lisa: http://www.terve-eesti.ee/lapse-seksuaalsus
„Lapse areng täiskasvanute maailmas“
Käsitletav teemadering:
Lapse seksuaalne areng
Lapsevanema roll lapse seksuaalses arengus
Meedia ja pornograafia mõjud
Eesti HIV/AIDSi olukord
HIV levikuteed ja ohud lastele
Lapse seksuaalne areng
Lapsevanema roll lapse seksuaalses arengus
Meedia ja pornograafia mõjud
Eesti HIV/AIDSi olukord
HIV levikuteed ja ohud lastele
MIKS RÄÄGIME LAPSE SEKSUAALSEST ARENGUST?
Õpetajatel, lasteaednikel ja lapsevanematel jääb mõnikord vajaka lapse seksuaalsuse alastest teadmistest ja sellisel juhul on keerulisem lapsi nende arengus toetada. Pakume praktilisi nõuandeid, kuidas seda paremini teha;
Eesti koolides ei järgita veel terviklikku seksuaalkasvatuse programmi, mistõttu on eriti oluline toetada olulise info edastamist ja väärtuste kujundamist ka kodus.
MIKS RÄÄGIME HIVst?
Eesti on kõige kiirema HIV levikuga riik Euroopas. Viimaste hinnangute kohaselt elab meie riigis 11 000 HIV nakatunut. Noored on nakatumise seisukohast üks peamisi riskirühmi.
Uuringud on näidanud, et lastega peaks seksuaalsel teel levivatest haigustest rääkima enne 12. eluaastat. Tähtis on aidata nii õpetajatel, lasteaednikel kui ka lapsevanematel seda teha;
Eri vanuses lapsed võivad HIVga kokku puutuda erinevates olukordades – näiteks võib väikelaps leida tänavalt süstala või teismeline astuda kaitsmata vahekorda. Koolitus aitab neid riske hinnata ja õpetab neid ennetama.
KELLELE ON KOOLITUS ERITI KASULIK?
Lapsevanemad, kellel on 2-15-aastased lapsed
Alg- või põhikooliõpetajad
Kõik lasteaednikud
KES KOOLITAB?
Koolitajateks on psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe Terve Eesti Sihtasutuses ja Eesti Seksuaaltervise Liidus. Kokku on nad tänaseks koolitanud üle 4000 inimese.
Koolitus on osalejatele tasuta.
Palume eelnevalt registreeruda anu.parn@kiili.edu.ee
vaata lisa: http://www.terve-eesti.ee/lapse-seksuaalsus
teisipäev, 1. september 2009
Mõtteid mänguteraapiast.
Me kõik oleme olnud lapsed – selles ei kahtle mitte keegi! See, kes ma olen täna, on pärit minu varastest kogemustest. Kogemuste kirjeldamiseks aga ei ole sageli sõnu….
Mänguteraapia põhimõte on, et käitumine ei ole mitte kaasasündinud, vaid õpitud läbi kogemuste. Kõigepealt teen ja siis alles mõistan (nt algul õpid rääkima, siis tulevad reeglid või algul saad lapse, siis õpid heaks lapsevanemaks). Seega, kui meie käitumine on õpitud, siis on vajadusel võimalik ka ümber õppida. Et käitumist muuta, ei aita manitsemine: ära nii tee! Või: ma enam nii ei tee! Et muuta/muutuda, peab olema teadlik oma kogemustest, tunnetes, käitumisest. Õpetajal on suur vastutus laste mõjutajana, suunajana – teadmiste edastajana. Et lapsele pakkuda positiivseid õpikogemusi ja õpetamine oleks tulemuslik, pean püüdma teda mõistma. Et suudaksin last mõista, pean olema enesest teadlik. Jure Biechonsky ütleb, et ma saan viia teise inimese täpselt nii kaugele, kui kaugele ma ise olen enda sees läinud.
Mulle meeldib Hans-Georg Gadameri mõistmise ring. See tähendab, et mõista teist inimest, on nõutud, et oldaks teadlikud omaenese eelarvamustest ja eelotsustustest ja et mõistmise teostumine oleks iga kord läbistatud ajaloolise teadvusega. Gadamer seab kõrged ootused mõistvale isikule: peab olema teadlik oma eelarvamustest, et suuta need kõrvale jätta ning arvestama ka eelnenut. See nõuab tööd ja julgust tunnistada endale, et mul on eelarvamusi, mis segavad teatud asju mõistmast.
Mänguteraapia on teekond, kus oluline pole lõpp-produkt, vaid protsess, mille käigus uuritakse iseenda ruumi, tegevusi ning hetkel elu mõjutavaid teadlikke või alateadlikke mineviku- või olevikuprobleeme (Janet West, 1992).
Kallid kolleegid! Teiega oli tore jagada oma kogemusi ja teadmisi mänguteraapia seminaril. Hea on teada, et meie majas leiab alati, kellega oma rõõme ja muret jagada. Hoiame lapselikku meelt ja lustlikkust eneses ja laseme sellest osa saada kõigil, kellega kokku puutume!
Kaunist kooliaasta algust!
Ps. Mida teeme suure joonistusega?
Mänguteraapia põhimõte on, et käitumine ei ole mitte kaasasündinud, vaid õpitud läbi kogemuste. Kõigepealt teen ja siis alles mõistan (nt algul õpid rääkima, siis tulevad reeglid või algul saad lapse, siis õpid heaks lapsevanemaks). Seega, kui meie käitumine on õpitud, siis on vajadusel võimalik ka ümber õppida. Et käitumist muuta, ei aita manitsemine: ära nii tee! Või: ma enam nii ei tee! Et muuta/muutuda, peab olema teadlik oma kogemustest, tunnetes, käitumisest. Õpetajal on suur vastutus laste mõjutajana, suunajana – teadmiste edastajana. Et lapsele pakkuda positiivseid õpikogemusi ja õpetamine oleks tulemuslik, pean püüdma teda mõistma. Et suudaksin last mõista, pean olema enesest teadlik. Jure Biechonsky ütleb, et ma saan viia teise inimese täpselt nii kaugele, kui kaugele ma ise olen enda sees läinud.
Mulle meeldib Hans-Georg Gadameri mõistmise ring. See tähendab, et mõista teist inimest, on nõutud, et oldaks teadlikud omaenese eelarvamustest ja eelotsustustest ja et mõistmise teostumine oleks iga kord läbistatud ajaloolise teadvusega. Gadamer seab kõrged ootused mõistvale isikule: peab olema teadlik oma eelarvamustest, et suuta need kõrvale jätta ning arvestama ka eelnenut. See nõuab tööd ja julgust tunnistada endale, et mul on eelarvamusi, mis segavad teatud asju mõistmast.
Mänguteraapia on teekond, kus oluline pole lõpp-produkt, vaid protsess, mille käigus uuritakse iseenda ruumi, tegevusi ning hetkel elu mõjutavaid teadlikke või alateadlikke mineviku- või olevikuprobleeme (Janet West, 1992).
Kallid kolleegid! Teiega oli tore jagada oma kogemusi ja teadmisi mänguteraapia seminaril. Hea on teada, et meie majas leiab alati, kellega oma rõõme ja muret jagada. Hoiame lapselikku meelt ja lustlikkust eneses ja laseme sellest osa saada kõigil, kellega kokku puutume!
Kaunist kooliaasta algust!
Ps. Mida teeme suure joonistusega?
teisipäev, 28. aprill 2009
"Empaatia vägi" 2.mai kl11-15
Tee emale kingitus - lapsevanemate empaatiakoolis osalemine!
Nüüd esimene moodul vaid 250.- eest!
Kõige enam tunnevad meie lapsed tänasel kiirel ajastul puudust sellest, et keegi neid tõeliselt kuulaks ja nende jaoks kogu südamega kohal oleks!
Juba sel laupäeval - 2.mail 2009 kell 11-15 kutsume kõiki lapsevanemaid, õpetajaid, lapsehoidjaid, kes soovivad luua või süvendada südamlikke ja usalduslikke suhteid lastega, Lapsevanemate empaatiakooli Tallinnas.
Esimene moodul kannab nime "Empaatia vägi" ning me harjutame, kuidas kuulata oma lapsi ja lähedasi südamega ehk empaatiliselt. Sügisest peame plaani jätkata Lapsevanemate kooliga 1 kord kuus laupäeviti nii Tallinnas kui Tartus. Tee oma sõpradele kingitus - teavita tuttavaid emasid-isasid võimalusest osaleda Lapsevanemate empaatiakoolis!
Detailsemat teavet leiad kodulehelt www.ahimsa.ee
Südamlike ja inspireerivate kohtumisteni!
Erakool "Ahimsa" pere nimel
Merike Kahju
empaatiatreener, nõustaja ja lepitaja
mob: +372 555 18652
ph: +372 6533 588
skype: merike65
Kauna 1-11> 10138 Tallinn ESTONIA
www.ahimsa.ee,
www.empaatia.ee
http://noorevanaemapaevik.blogspot.com/> http://servinglife-merike.blogspot.com/
"Lihtne on olla õnnelik, kuid keeruline on saavutada lihtsust.
"It is simple to be happy, but it is difficult to become simple."
Nüüd esimene moodul vaid 250.- eest!
Kõige enam tunnevad meie lapsed tänasel kiirel ajastul puudust sellest, et keegi neid tõeliselt kuulaks ja nende jaoks kogu südamega kohal oleks!
Juba sel laupäeval - 2.mail 2009 kell 11-15 kutsume kõiki lapsevanemaid, õpetajaid, lapsehoidjaid, kes soovivad luua või süvendada südamlikke ja usalduslikke suhteid lastega, Lapsevanemate empaatiakooli Tallinnas.
Esimene moodul kannab nime "Empaatia vägi" ning me harjutame, kuidas kuulata oma lapsi ja lähedasi südamega ehk empaatiliselt. Sügisest peame plaani jätkata Lapsevanemate kooliga 1 kord kuus laupäeviti nii Tallinnas kui Tartus. Tee oma sõpradele kingitus - teavita tuttavaid emasid-isasid võimalusest osaleda Lapsevanemate empaatiakoolis!
Detailsemat teavet leiad kodulehelt www.ahimsa.ee
Südamlike ja inspireerivate kohtumisteni!
Erakool "Ahimsa" pere nimel
Merike Kahju
empaatiatreener, nõustaja ja lepitaja
mob: +372 555 18652
ph: +372 6533 588
skype: merike65
Kauna 1-11> 10138 Tallinn ESTONIA
www.ahimsa.ee,
www.empaatia.ee
http://noorevanaemapaevik.blogspot.com/> http://servinglife-merike.blogspot.com/
"Lihtne on olla õnnelik, kuid keeruline on saavutada lihtsust.
"It is simple to be happy, but it is difficult to become simple."
neljapäev, 23. aprill 2009
Karjäärinõustamine ja soovituslikud lingid
Stephen R. Covey ütleb, et kõik asjad luuakse kaks korda: esiteks vaimne loomine ja teiseks füüsiline loomine. Loomine saab alguse meie kujutlustest, uskumustest, väärtushinnangutest. Esimene loomine tegeleb eesmärkidega: „Mis on see, mida ma tahan saavutada?“ Teine loomine keskendub tulemusele: „Kuidas ma saan kõige paremini teatud asjad saavutada?“
Tulevikule mõelda ja unistada, enesega olla, pole kunagi liiga vara, sest otsuste vastuvõtmise aeg jõuab kätte sageli väga äkki.
Karjäärivaliku teooria peab elukutsevalikut tulemuslikuks ja stabiilseks, kui
Elukutse on iseseisvalt valitud;
Valik on tehtud mitme alternatiivi vahel;
Valik on tehtud kooskõlas inimese võimete, huvide ja väärtustega;
Valikuga kaasneb lähedaste inimeste toetus. (www.rajaleidja.ee/karjäärituul - karjäärituul nr 20)
Et endas selgusele jõuda, võid tutvuda erinevate portaalidega veebis, rääkida vanematega, õpetajatega või tulla koolipsühholoogi juurde karjäärinõustamisele. Eriti hea, kui kasutad kõiki eelnimetatuid võimalusi. Lisaks toimuvad koolis klassijuhataja tundide raames karjääritunnid ja koolipsühholoog viib läbi erinevaid teste.
Siia hakkame koguma huvitavaid, kasulikke, innustavaid linke:
http://www.rajaleidja.ee/ - testid, ametite andmebaas, nõustamine, koolide info jne
http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=49642 – kasulikud lingid välismaal õppida soovijale
http://www.dreamfoundation.eu/ - õppimine välismaal, nõuandekeskus
http://www.yfu.ee/ - haridus- ja kultuurivahetus programmid
http://www.tta.ee/ - karjääriteave, testi ennast, kutsealade kirjeldused jne
http://www.amet.ee/tta/index.jsp - karjääriteave, töömaailm
http://www.tulevikuredel.ee/ - nõustamine ja info
Tulevikule mõelda ja unistada, enesega olla, pole kunagi liiga vara, sest otsuste vastuvõtmise aeg jõuab kätte sageli väga äkki.
Karjäärivaliku teooria peab elukutsevalikut tulemuslikuks ja stabiilseks, kui
Elukutse on iseseisvalt valitud;
Valik on tehtud mitme alternatiivi vahel;
Valik on tehtud kooskõlas inimese võimete, huvide ja väärtustega;
Valikuga kaasneb lähedaste inimeste toetus. (www.rajaleidja.ee/karjäärituul - karjäärituul nr 20)
Et endas selgusele jõuda, võid tutvuda erinevate portaalidega veebis, rääkida vanematega, õpetajatega või tulla koolipsühholoogi juurde karjäärinõustamisele. Eriti hea, kui kasutad kõiki eelnimetatuid võimalusi. Lisaks toimuvad koolis klassijuhataja tundide raames karjääritunnid ja koolipsühholoog viib läbi erinevaid teste.
Siia hakkame koguma huvitavaid, kasulikke, innustavaid linke:
http://www.rajaleidja.ee/ - testid, ametite andmebaas, nõustamine, koolide info jne
http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=49642 – kasulikud lingid välismaal õppida soovijale
http://www.dreamfoundation.eu/ - õppimine välismaal, nõuandekeskus
http://www.yfu.ee/ - haridus- ja kultuurivahetus programmid
http://www.tta.ee/ - karjääriteave, testi ennast, kutsealade kirjeldused jne
http://www.amet.ee/tta/index.jsp - karjääriteave, töömaailm
http://www.tulevikuredel.ee/ - nõustamine ja info
Lihtsalt ajaviiteks:)
http://www.brainfall.com/
Sealt leiad huvitavaid ja naljakaid ajaviite testikesi.
Mõnusat eneseleidmist:)
Sealt leiad huvitavaid ja naljakaid ajaviite testikesi.
Mõnusat eneseleidmist:)
teisipäev, 14. aprill 2009
Muljeid selle õppeaasta Lastevanemate Koolist
Juba kolmandat aastat on meie kool pakkunud lastevanematele võimalust tulla kooli just iseenda pärast, et kuulata huvitavaid esinejaid ja teemasid, leidmaks endas jõuvarusid ning pakkuda ka võimalust suhelda kooliperega vabas ja sundimatus õhkkonnas.
Lastevanemate Kool algas 08/09 õppeaastal rekordilise külastatavusega – hea sõna ja naeruteraapia pakkus huvi ligi poolesajale inimesele! Silva Sirge juhitud õhtu möödus tempokalt. Et mitte inimesi kohe ära hirmutada, algas õhtu rahuliku traditsioonilise loenguga, vaadati filmi „Vee sõnumid“ ning alles siis algas naeruseanss. Algul kohmetud täiskasvanud soojenesid juba mõnest harjutusest ja varsti rõkkas kogu ruum kõikvõimalikes naeru-variantides. Kaasa võtta ja eneses edasi vaagida oli sellest kohtumisest palju. Kui on tõestatud, et vee kristalle mõjutab sõna ja muusika ning inimene koosneb pea 80% veest (erinevatel andmetel), siis tegelikult teab igaüks ka ilma selle faktita, et positiivne innustamine ja soe-hooliv keskkond muudab olemise mõnusamaks ja toekamaks kui pidev irisemine ja kriitika. Aga selle meeldetuletamine läbi „vee sõnumite“, oli põnev ja kujukam. Usun, et koolist lahkuti pea täis häid mõtteid, armastust ja tänulikkust, samas lihased (ka põsed) mõnusast „treeningust“ rammestunud.
Detsembri algul võtsime teemaks rääkida kokkulepete sõlmimisest läbi võidan-võidad printsiibi. Silva Laius tutvustas Franclin Covey mudelit efektiivse inimese 7-harjumusest, näitas mõningaid filmiklippe ning lõpuks arutleti lastega kokkulepete sõlmimise võimalikkusest. Võib ju vaielda, kui palju me üldse suudame oma lapsi mõjutada või kui palju on meie elu juba sünnimomendil määratud, kuid üks on kindel, et ära kuulatud ja mõistetud olla, soovib meist igaüks. Ja selle kohtumise iva seisnes minu jaoks just kuulamisoskuse tähtsustamises. Enne, kui hakkad seadma nõudmisi või tingimusi, mõista inimest (last) – see tagab teise osapoole kaasatuse ülesande lahendamisse, kokkuleppe sõlmimisse ja on eelduseks edukale tulemusele. Läbi dialoogi on võimalik jõuda kokkuleppele, millega mõlemad osapooled võidavad!
Mida kevade poole, seda väiksemaks jäi meie külastatavus, kuid teemad ja esinejad oleksid väärinud laiemat publikut.
Veebruari kohtumine oli välja kuulutatud teemalt võib-olla kulunud, justkui me teame narkost juba kõike! Seekord aga oli teemakäsitlus mitte just narkootikumide ainekeskne ja informatiivne, vaid üles ehitatud eesmärgiga inimest šokeerida ja intrigeerida. „Süütuid“ narkootikume pole olemas ja probleemi ilmnedes või kahtluse tekkides tuleb tegutsema asuda KOHE, sest narko ei tee nalja – see neelab inimese. Marek Koppeli teema valdamine ja esitus oli selge ja näitlik: probleem tehti puust ja värviti punaseks, näitlejameisterlik: mitte hetkekski ei läinud mõte mujale uitama ja kaasahaarav: läbi esineja sai kogeda midagi õudset, kurba, traagilist. Ja härra Koppel ise reklaamib antud loengut kui midagi nii elamuslikku, et pea 100% kuulajatest ei proovi ise enam kunagi narkootikume, siis tõenäoliselt võib see nii ka olla.
Selle õppeaasta viimane lastevanemate kool tegeles väga päevakajalise teemaga: turvalisus internetis. Kalev Pihl on viimasel ajal palju tähelepanu antud problemaatikale pööranud ka meedia vahendusel. Meeldis see, et lektor tõstis esikohale meie väärtuste süsteemi, mis on kõige aluseks läbi aegade. Me saame kaitsta oma lapsi neile edasi andes elu põhitõdesid: tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Ja teades, et internet on avalik ruum, siis kehtivad seal samad reeglid mis mujalgi. Ka linnas liikudes tean ju, et ühtviisi käitudes jään anonüümseks, võin uudistada ja nautida ilma, kuid teistviisi käitudes hakkan silma ja minust võib saada isegi sihtmärk. Lihtne nipp, mida Kalev Pihl soovitab, aga mille peale ise ei pruugi tulla: arvuti paigutada ruumi, kus toimub suhtlemine - elu, see vähendab anonüümsuse illusiooni ja kaitseb arvutikasutajat pingeolukorras väärate otsuste tegemisel. Avalikus ruumis ei tehta asju, mis võivad kompromiteerida. Pihli soovitusi, kuidas saame ennast ja lapsi kaitsta, saab lugeda ja kuulata veelgi (nt. lapsnetis.eesti.ee).
Need olid linnulennult ja ülilühidalt tänavused koolitused. Ootame osalejate tagasisidet, kuidas meeldis, mis mõtteid tekkis peale koolitust. Samuti on oodatud kõik ettepanekud edaspidiseks: mis teemad, millised lektorid, võib-olla soovitusi korralduslikule poolele…. Ja muidugi on see kõik ikka eesmärgil, et arvestada Teie huvisid, et Teid, kallid lapsevanemad, oleks neil üritustel rohkem!
Täname osalejaid, koolitajaid, kaasaaitajaid!
Kohtumiseni uuel õppeaastal!
Lastevanemate Kool algas 08/09 õppeaastal rekordilise külastatavusega – hea sõna ja naeruteraapia pakkus huvi ligi poolesajale inimesele! Silva Sirge juhitud õhtu möödus tempokalt. Et mitte inimesi kohe ära hirmutada, algas õhtu rahuliku traditsioonilise loenguga, vaadati filmi „Vee sõnumid“ ning alles siis algas naeruseanss. Algul kohmetud täiskasvanud soojenesid juba mõnest harjutusest ja varsti rõkkas kogu ruum kõikvõimalikes naeru-variantides. Kaasa võtta ja eneses edasi vaagida oli sellest kohtumisest palju. Kui on tõestatud, et vee kristalle mõjutab sõna ja muusika ning inimene koosneb pea 80% veest (erinevatel andmetel), siis tegelikult teab igaüks ka ilma selle faktita, et positiivne innustamine ja soe-hooliv keskkond muudab olemise mõnusamaks ja toekamaks kui pidev irisemine ja kriitika. Aga selle meeldetuletamine läbi „vee sõnumite“, oli põnev ja kujukam. Usun, et koolist lahkuti pea täis häid mõtteid, armastust ja tänulikkust, samas lihased (ka põsed) mõnusast „treeningust“ rammestunud.
Detsembri algul võtsime teemaks rääkida kokkulepete sõlmimisest läbi võidan-võidad printsiibi. Silva Laius tutvustas Franclin Covey mudelit efektiivse inimese 7-harjumusest, näitas mõningaid filmiklippe ning lõpuks arutleti lastega kokkulepete sõlmimise võimalikkusest. Võib ju vaielda, kui palju me üldse suudame oma lapsi mõjutada või kui palju on meie elu juba sünnimomendil määratud, kuid üks on kindel, et ära kuulatud ja mõistetud olla, soovib meist igaüks. Ja selle kohtumise iva seisnes minu jaoks just kuulamisoskuse tähtsustamises. Enne, kui hakkad seadma nõudmisi või tingimusi, mõista inimest (last) – see tagab teise osapoole kaasatuse ülesande lahendamisse, kokkuleppe sõlmimisse ja on eelduseks edukale tulemusele. Läbi dialoogi on võimalik jõuda kokkuleppele, millega mõlemad osapooled võidavad!
Mida kevade poole, seda väiksemaks jäi meie külastatavus, kuid teemad ja esinejad oleksid väärinud laiemat publikut.
Veebruari kohtumine oli välja kuulutatud teemalt võib-olla kulunud, justkui me teame narkost juba kõike! Seekord aga oli teemakäsitlus mitte just narkootikumide ainekeskne ja informatiivne, vaid üles ehitatud eesmärgiga inimest šokeerida ja intrigeerida. „Süütuid“ narkootikume pole olemas ja probleemi ilmnedes või kahtluse tekkides tuleb tegutsema asuda KOHE, sest narko ei tee nalja – see neelab inimese. Marek Koppeli teema valdamine ja esitus oli selge ja näitlik: probleem tehti puust ja värviti punaseks, näitlejameisterlik: mitte hetkekski ei läinud mõte mujale uitama ja kaasahaarav: läbi esineja sai kogeda midagi õudset, kurba, traagilist. Ja härra Koppel ise reklaamib antud loengut kui midagi nii elamuslikku, et pea 100% kuulajatest ei proovi ise enam kunagi narkootikume, siis tõenäoliselt võib see nii ka olla.
Selle õppeaasta viimane lastevanemate kool tegeles väga päevakajalise teemaga: turvalisus internetis. Kalev Pihl on viimasel ajal palju tähelepanu antud problemaatikale pööranud ka meedia vahendusel. Meeldis see, et lektor tõstis esikohale meie väärtuste süsteemi, mis on kõige aluseks läbi aegade. Me saame kaitsta oma lapsi neile edasi andes elu põhitõdesid: tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Ja teades, et internet on avalik ruum, siis kehtivad seal samad reeglid mis mujalgi. Ka linnas liikudes tean ju, et ühtviisi käitudes jään anonüümseks, võin uudistada ja nautida ilma, kuid teistviisi käitudes hakkan silma ja minust võib saada isegi sihtmärk. Lihtne nipp, mida Kalev Pihl soovitab, aga mille peale ise ei pruugi tulla: arvuti paigutada ruumi, kus toimub suhtlemine - elu, see vähendab anonüümsuse illusiooni ja kaitseb arvutikasutajat pingeolukorras väärate otsuste tegemisel. Avalikus ruumis ei tehta asju, mis võivad kompromiteerida. Pihli soovitusi, kuidas saame ennast ja lapsi kaitsta, saab lugeda ja kuulata veelgi (nt. lapsnetis.eesti.ee).
Need olid linnulennult ja ülilühidalt tänavused koolitused. Ootame osalejate tagasisidet, kuidas meeldis, mis mõtteid tekkis peale koolitust. Samuti on oodatud kõik ettepanekud edaspidiseks: mis teemad, millised lektorid, võib-olla soovitusi korralduslikule poolele…. Ja muidugi on see kõik ikka eesmärgil, et arvestada Teie huvisid, et Teid, kallid lapsevanemad, oleks neil üritustel rohkem!
Täname osalejaid, koolitajaid, kaasaaitajaid!
Kohtumiseni uuel õppeaastal!
neljapäev, 9. aprill 2009
kolmapäev, 1. aprill 2009
Lastevanemate kool
Selle õppeaasta viimane Lastevanemate Kooli üritus Kiili Gümnaasiumis 8.aprillil kell 18.00-20.00
Teema: Laste turvalisus Internetis. Lektoriks Kalev Pihl
Teema: Laste turvalisus Internetis. Lektoriks Kalev Pihl
Infoühiskonna arenedes on hakanud levima lastevanemate seas arvamus, et lapsed ongi neist Internetis toimetamisel targemad. Lapsevanematel on tihti tunne, et see, mida laps Internetis teeb on midagi nii erilist, et tema sellest niikuinii aru ei saa. Paljuski aga jäävad lapsed ka Internetis lasteks ning nad vajavad lapsevanema tarkust ning elukogemust sama palju kui teistes tegemistes. Koolitus „Laste turvalisus Internetis“ püüab taasäratada lapsevanema kõige ürgsema instinkti - kaitsta oma last! Sellest, kuidas meile kõigile tuttavad ohud lapsele on kolinud Internetti ja mis seal tegelikult juhtuda võib, proovimegi koolitusel rääkida.
PS! vt lisaks http://kalevpihl.spaces.live.com
Üritus on kõigile tasuta! Ürituse ajal hoiame Teie lapsi, kuid palume eelnevalt soovist teada anda.
Palume eelnevalt registreeruda tel. 6799215 või e-mailile anu.parn@kiili.edu.ee
kolmapäev, 11. märts 2009
teisipäev, 10. märts 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)
