Koolikiusamisest meedias

Koolikiusamine on teema, mille eest ei tohi pead liiva alla peita. Kui oskame ära tunda, mis see on, siis on võimalik olukorra parendamisele kaasa aidata.

Ülevaatlik ja lihtne artikkel koolikiusamise teemal: http://www.epl.ee/artikkel/587430

Hommikuses Terevisioonis rääkis koolikiusamisest Auli Andersalu-Targo (Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige). Saate salvestuse leiab siit umbes 73ndal minutil http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=111795

Ootame lapsevanemaid taas kooli

Lastevanemate Kooli järgmine loeng toimub teisipäeval, 30. novembril 2010 kell 18.00-20.00.

Koolikiusamise ennetamine ja lahendusviisid lapsevanematele
Eesmärk: Pakkuda mõtteid ja praktilisi võtteid lapsevanematele: kuidas nemad ühe osapoolena saavad ennetada koolikiusamist. Mida teha kui laps on üks kiusamise osapool: kiusatu, kiusaja või pealtnägija.
Teemad:
1. Kontakt lapsega - kõige alus
2. Täiskasvanu on mudel lapsele : mittesüüdistavad, lahendusekesksed konfliktilahendamise meetodid
3. Mudelid, mis ei tööta: „Ära tee tast välja“, „Löö vastu“...
4. Aktiivne kuulamine, peegeldamine
5. Koostöö kooliga, kas ja kuidas pöörduda murega
Koolitaja: Merit Lage

Loeng on osalejatele tasuta. Ürituse paremaks organiseerimiseks palume eelnevalt teatada oma osalemisest aadressil anu.parn@kiili.edu.ee

Lapsevanemad, olete oodatud kooli!

Kõik huvilised on oodatud Kiili Gümnaasiumi Lastevanemate Kooli
19.oktoobril kell 18.00-19.30

Lektoriks Inno Joonas.

LAPSEVANEMA ENESEKEHTESTAMISE TREENING. KUIDAS TÄISKASVANU LAPSEGA TOIME TULEB?
(Kes kellele pähe isub?)

* Agressiivsus. Alistumine. Kehtestav käitumine
* Valetamist tingivad põhjused.
* Millal lapsevanemana ennast kehtestada ja millal mitte?
* "Mina keele" võlu ja valu.
* Kuidas lapsele öelda "ei"?
* Isiksuse omadused, nende kasutamine enesekehtestamise hüvanguks.
* Teismeea peamised negatiivsed käitumismallid.
Agressiivsus. Empaatia. Iroonia. Huumor
* Aktiivne kuulamine. Miks on kuulamine nii oluline?
* Veenmine
* Kehtestamisetehnikad

Pidevas infolaviini all elavas maailmas muutub vastastikuse mõistmise silla loomise oskus järjest olulisemaks ja keerulisemaks. Tõeline suhtlus hõlmab usaldust, ausameelsust ja osadustunnet. Õpime, kuidas neid oskusi arendada ja rakendada.

Loeng on kuulajatele tasuta. Võimalusel palume eelnevalt oma osavõtust teavitada: anu.parn@kiili.edu.ee

Alguses armastavad lapsed oma vanemaid,
vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut,
mõnikord annavad nad neile lõpuks andeks.
/Oscar Wilde/

Koolilapse päev alaku hommikusöögiga

Et laps jaksaks pika koolipäeva muretult vastu pidada, peab hommik algama hommikueinega. Just hommikusöök annab suurema osa päevasest jõuvarust.

Parim söök hommikuks on PUDER , aga kui puudub isu või on kiire, oleks hea kui on varutud külmkappi kohupiimakreemi või mõni puuvili.

Hommikusöök peab olema süsivesikurikas, organism saab süsivesikuid teraviljatoodetest, kartulitest aga ka puu-ja köögiviljast.

Õpilased ei peaks loobuma koolilõunast ega vahetama puhvetitoidu vastu. Kuid alati on võimalik koolis puhvetist energiavarusid täiendada! Kiireks energia-„süstiks” on aga šokolaad , kuid seda ei tohi liiga palju süüa ,arvestama peab sedagi, et peale suhkru ja rasva see suurt midagi ei sisalda.

Mida korralikumalt süüa (ajaline korrapära, õige toiduvalik ), seda parem on enesetunne, välimus, tervis, vaimsed ja füüsilised võimed.
Sa oled see, mida sööd !

Astrid Põldoja
kooli tervishoiutöötaja

Kooliaasta lõpp väsitab lapsed ära

Kooliaasta lõpus on tavapärane laste hinnete langus, õpimotivatsiooni vähenemine ja tujukuse kasv. Spetsialistid soovitavad vanemal asjasse tõsiselt suhtuda ja lapse muredega tegeleda, et haridusse ei jääks lünk ega tekiks käitumisprobleemid.

Loe veel: http://www.rajaleidja.ee/?id=103873

Eksamiteks valmistu targalt!

Peagi on käes kaunis suvepäev, kui kõikidele õpilastele makstakse palka tunnistuste, diplomite, aukirjade jne näol. Et palga asemel ei makstaks malka, tasub ettevalmistusi kokkuvõtvateks töödeks - eksamiteks alustada juba aegsasti.

Eksamiteks oled teinud ettevalmistusi kogu kooliaasta(te) vältel, kuid tõenäoliselt soovid enne suurt katsumist veel materjale üle korrata. Enne alustamist tee üks mõtterännak ja kujutle, kuidas sisened juba eksamiruumi, sa oled ette valmistunud ja rahulik, täidad kõik ülesanded, mida sinult oodatakse, heidad veel viimase pilgu ning lahkud ruumist. Sa oled rahulolev, sest said just selle hinde, milleks olid valmistunud! Mis hinde sa eksamil said?

Et oma eesmärki ellu viia, selleks on hea teha plaan, kuidas õppima kavatsed hakata ja milliste teemadega tegelemine vajab rohkem aega. Planeerides lood pildi, kui palju aega ja energiat õppetükkidele kulub ja kui palju oled valmis panustama. Kindlasti kasuta ära õpetaja poolt pakutavad konsultatsioonitunnid, kuid eriti tõhus on, kui lähed sinna ettevalmistunult oma küsimustega, mis iseseisva õppimise käigus tekkinud.Õppimine tasub jaotada lühemateks-pikamateks etappideks, mille vahepeal lubad endale puhkehetki, sest puhanud inimene on tulemuslikum. Kui oled teinud plaani, siis asu plaani ellu viima ehk tegutsema ehk õppima!

Siia sobib üks lugu: Kaks meest lõhkusid kogu päeva puid. Üks neist töötas higi pühkimata hommikust õhtuni ja tööpäeva lõpuks oli tal jalge ees suur hunnik halge. Teine mees lõhkus umbes 50 minutit korraga ja pidas siis kümneminutilise pausi. Aga kui päike loojus, oli tema haluhunnik märksa suurem. „Kuidas sa suutsid minust rohkem puid raiuda?” küsis lakkamatult töötanud mees. Tema elukogenud kaaslane aga vastas: "Kui peatusin puhkama, teritasin ka kirvest..."

Kuigi oled eksamiks piisavalt valmistunud, võib juhtuda, et ärevusega „lööb pea justkui tühjaks“ ja midagi ei tule enam meelde. Selleks on oluline, et oskaksid ennast lõdvestada!Uurijad (Peveler ja Johnson, 1986) avastasid, et lõdvestumine suurendab positiivse info kättesaadavust mälust ja muudab seetõttu ohuga seotud mõtetele alternatiivide leidmise hõlpsaks.

Kui inimene tunnetab ärevust, sisaldab tema reaktsioon kolme erinevat komponenti:

• Füsioloogilist komponenti (südame pekslemine, higistamine, lihaste pinge);
• Käitumislikku komponenti (vältimine, põgenemispüüd) ja
• Tunnetuslikku komponenti (negatiivsed mõtted: „ma kukun kokku“, „ma ei saa hakkama“).

Nende komponentide tugevus on erinevatel inimestel erinev, kuid ühine on füsioloogilise muutuse kogemine, millele järgneb negatiivne mõte, mis süvendab füsioloogilist muutust, moodustades nõiaringi. Nõiaringist välja murdmiseks on füsioloogilisele reaktsioonile keskendumine ja selle kontrollima õppimine.

• Keskendu oma hingamisele – hinga sügavalt sisse (kõht liigub väljapoole) hoia hetk hinge kinni ning hinga rahulikult välja (kõht liigub selgroo poole).
• Tee aeglaselt pea ringe (paar korda üht ja teistpidi).
• Tõsta õlad üles ja lase alla kukkuda; raputa õlgu. Värista end üle keha.
• Tõsta käed ette – suru sõrmed rusikasse ja siruta jälle välja, raputa käsi.(Vera Peiffer (1997). „Mõtle positiivselt“. Eesti raamat)
• Sisenda endale:
• Ma olen rahulik!
• Annan endast parima ja mitte rohkem!
• Ma pole ei esimene ega ka viimane, kes siin „higistab“ ja ellu on jäänud.
• Kindlasti pole see kõige olulisem eksam, mida elus veel sooritama pean.
• Nii naiivselt kui see ka ei kõla: kui sulgub üks uks, siis avaneb uus ning homme paistab jälle päike!

Niisiis: ära unusta, et vajad õhku – hinga, Sa oled hästi valmistunud, rahulik ja viid ellu oma eesmärgi!

Tugevat närvi ja hääd põrumist!

Lastevanemate koolil lõppes õppeaasta:)

Tänavu tegelesime järgmiste teemadega: lapse seksuaalne areng (Irje Tammeleht), suhtlemine teismelisega (Auli Saveljev, Tiit Kõnnussaar), lahutus ja kaasaegne perekond (Marika Kivik)ning kuidas suunata lapsi lugemise juurde (Aidi Vallik).
Loodetavasti said osalejad oma küsimustele vastused, leidsid kinnitust, et on õigel teel ning ehk kuulsid ka midagi uut, kuidas oma järeltulijate ja iseendaga paremini hakkama saada. Head suhted oma lastega on kindlasti üks elu prioriteetides ning kui lastevanemate kooli üritused on suurendanud teie rahulolu ja seeläbi tõstnud ka elu kvaliteet, siis võime meiegi toimunust heameelt tunda.
Tahame tänada kõiki lektoreid ja osalejaid, kes võtsid vaevaks õhtul peale päevatööd tulla ja rikastada oma küsimuste-arvamustega vestlusringi.
Et järgmisel aastal huvipakkuvaid teemasid ja lektoreid pakkuda, ootame teie mõtteid, arvamusi, ettepanekuid, kas siis siia või meilile anu.parn@kiili.edu.ee
Rõõmsate kohtumisteni uuel õppeaastal!

Enesearengu grupp noortele 15-18a.

Esmaspäeviti 29.märts; 5.aprill; 12.aprill; 19.aprill; 26.aprill
Kell 17.00 – 19.30 Moreno Keskuses Süda tn 1


Igal nädalal toimuvad grupikohtumised annavad võimaluse olla, kuulata, jagada ja kõrvalt vaadata. Regulaarsed kohtumised kindlas grupis on turvaline võimalus uurida ennast ja seda kuidas ma tegutsen grupis – kes ma olen ja kuidas ma paistan teistele?
Me oleme kõik erinevad ja samas sarnased, võin avastada end peategelasena kellegi teise loos, üks kõik kui ebatavaline see ka ei oleks. Lugude jagamine saab toimuda siis kui austame igaühe ainulaadust ja mõistame oma rolli grupis. Me saame iseendaks vaid läbi suhete.
Grupitöödes, kus kasutatakse psühhodraama meetodi, playbacki, erinevaid kunsti ja muusikateraapia elemente, on võimalus uurida iseennast ja oma elu erinevaid situatsioone.

Osalustasu 1200 krooni (240 krooni üks kord)
NB! Eraisikutel on võimalik saada kursuse maksumuselt tulumaksutagastust. MTÜ Moreno Keskus, koolitusluba nr 4703HTM.

Gruppi viib läbi Triin Siiner
Triin Siiner on lõpetanud Tallinna Psühhodraama Kooli rakendaja eriala ja hetkel õpib lavastajakursusel. Noorte lähisuhteid ja seksuaalsust käsitleva raamatu ja filmi „MinaSinaMina” projektijuht, koolitaja ja Eesti Luguteatri näitleja. Töötanud erinevate gruppidega, eelkõige noortegruppidega ja seksuaalsust käsitlevate enesearengugruppidega.

Registreerumine ja informatsioon triin.siiner@mail.ee või 5114540

Ootame Teid taas kooli!

Käesoleva õppeaasta viimane Lastevanemate Kool toimub

17. Märtsil kell 18.00.

Teemaks „Kuidas suunata lapsi ja noori lugemise juurde”.

Lektoriks on Aidi Vallik, kes on 8-aastase emakeele- ja kirjandusõpetaja staažiga vabakutseline laste- ja noorsookirjanik.

Juttu tuleb

• Lastele sobiva lugemisvara valimisest
• Millised illustratsioonid millises vanuses sobivad
• Milline osa lapse arengus on muinasjuttudel
• Kuidas noored end raamatutegelastega samastavad
• Anni-lugude tagamaadest
  
  Palju väärt nõuandeid, kuidas oma lapsele suunajaks ja toetajaks olla.
  
  Osavõtt tasuta.
  Eelnev loengule registreerumine on soovituslik, et võiksime arvestada sobivama ruumiga.
  anu.parn@kiili.edu.ee
  
  Olete teretulnud!
  

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire koduleht

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste kaitseks on nüüd loodudinternetilehekülg http://www.ath.ee , mis on suureks abiks õpetajatele ja lastevanematele saamaks esmast informatsiooni hüperaktiivsusest ning kasvatuslikest võtetest hüperaktiivsete laste kasvatamisel.

Sirje Grossmann-Loodi, ELFi juhataja sõnul on pea igas klassis jalasteaiarühmas vähemalt üks ATH tunnustega laps. „Laps ei oska seda küllöelda, kuid ta ootab end ümbritsevatelt täiskasvanutelt mõistvat jateadmistega rikastatud käitumist. Üsna sageli on nende lastega ainsakssuhtlusviisiks keelamine-karistamine-kurjustamine ja märkamata jäävadnutikus ja loomingulisus, abivalmidus ning õrnus ja suur soov olla hea laps.Koduleht annabki teavet sellest, kuidas neid lapsi toetada ning nendekasvatamisega toime tulla”.

ELF aitab lapsevanemaid ja õpetajaid Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnuskord kuus kogunevates tugirühmades, mis keskendunud ATH sümptomitele jasellega toimetulekule kodus ja koolis. Igas linnas tugirühma pole, agalapsi, kes ootavad täiskasvanutelt toetavat ja abistavat käitumist, on pärispalju. Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projekt “Tugistruktuuridhüperaktiivsetele koolilastele”, mille toel valmis ka www.ath.ee, võimaldabsel aastal luua uusi tugirühmi ja õpetaja-koolitusi.

Üks väärt lugemine:)

Siit ei leia küll valmis retsepte lahendusteks, kuid põhjendusi, miks lapsed teevad nii nagu teevad, küll.

Teemast kirjutati veel:

http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/indigolapsed-voi-vaikesed-turannid.d?id=29140243 – Eesti Ekspressi Areenis

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2936
- Õpetajate Lehes

http://www.tarbija24.ee/?id=226978
-Postimees Arteris

Konverents: Söömisprobleemid ning -häired

Edastan:

1. aprillil 2010 Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses

Konverentsil räägitakse söömisprobleemide ja -häirete kujunemisest ning olemusest, laste ja noorukite söömisprobleemidest ja häiretest ning sellekohastest uuringutest Eestis, söömiskäitumise ja -hoiakute mõjust kehakaaluga rahulolematuse tekkimisel, söömiskäitumisest ja sellega seotud probleemidest, menüü koostamisest, liikumise ja söömise kombineerimisest, motiveerimisest ravile pöördumisel, ravimeetoditest, sealhulgas nii tõenduspõhistest individuaalsetest ja grupmeetodil läbiviidavatest psühhoteraapiasekkumistest kui ravimitest söömisprobleemide ja -häirete puhul.
Sihtrühmaks on arstid, õpetajad, treenerid, psühholoogid, lapsevanemad jt huvilised.

AJAKAVA:
09.30-10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv
10.00 Avasõnad
Moderaator Margit Tamm, MSc, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
10.00-10.40 Söömisprobleemide peamist riskitegurit,
kehaga rahulolematust mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid Helen Margus, MSc, psühholoog
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
10.40.-11.20 Eesti laste ja noorukite toitumisprobleemid
Liis Kambek, analüütik
Tervise Arengu Instituut
11.20-12.00 Ülekaalulisus ja rasvumine Eesti lastel
Ülle Einberg, lastearst-endokrinoloog
SA Tallinna Lastehaigla
Eesti Lastearstide Seltsi president
Eesti Endokrinoloogia Seltsi juhatuse liige
12.00-12.45 LÕUNAPAUS
12.45-13.45 Söömishäirete äratundmine ja ravimine: mis,
kes, kus, kuidas ja kui kaua?
Katrin Orav, psühhiaater, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS
13.45- 14.30 Kehaline aktiivsus ja õige toitumine
Rein Jalak, MD, PhD, meditsiiniteaduste kandidaat
Ühendus Sport Kõigile asepresident
14.30-15.00 KOHVIPAUS
15.00-16.00 Söömishäirega patsient haiglas
Meeri Pennar, psühhiaatria resident
SA TÜK Psühhiaatriakliinik
16.00-17.00 Tõenduspõhised psühhoteraapiameetodid bulimia nervosa, anorexia nervosa, liigsöömishäire ja ülekaalu korral
Katri-Evelin Kalaus, MSc, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS

Hind ühele osavõtjale (sisaldab ka konverentsimaterjale, lõuna- ja kohvipause, tunnistust) registreerimisel kuni 15. märtsini 2010 950 krooni, 15. märtsist kuni 29. märtsini 1250 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Gruppidele (alates 5 inimest), koostööpartneritele ja üliõpilastele hinnasoodustused. Konverentsi maht on 8 akadeemilist tundi.
Täpsem info ja registreerimine tel 53415708, 6408708 või e-mailil sensus@sensus.ee

Klasside ühisloomingut sõbranädalast 2010

Lastevanemate kool 09.02.2010 materjal

Kaasaegne Pere Ja Lahutus

View more presentations from Neitsi11.

Suur tänu kõikidele osalejatele ka korraldajate poolt!

Lastevanemate kool 9. veebruaril kell 18.00-19.30

Kallid lapsevanemad!

Ootame teid taas kooli, et kuulata ja saada teada, et mõtiskleda ja jagada häid ideid, et pakkuda tuge ja tunnustust.

Seekord on lektoriks paari- ja pereterapeut Marika Kivik.

Teema: Kaasaegne pere ja lahutus

- pere arengukriisid, mis võivad saada komistuskiviks,
- lahutusotsus, lapsed konfliktide keskel,
- laste kasvatus peale lahutust,
- uued partnerid, sinu-minu lapsed.

Osavõtt tasuta.
Eelnev loengule registreerumine on soovituslik, et võiksime arvestada sobivama ruumiga. Tänan!
anu.parn@kiili.edu.ee

Olete kõik teretulnud!

Edastan ühe õpetliku loo

Oli kord üks noor naine ootamas oma lendu lennujaama ooteruumis. Kuna tal oli ees mitmetunnine ootamine, otsustas ta osta mõne raamatu ja paki küpsiseid, et aega mõnusamalt veeta. Leidnud endale mugava koha, hakkas ta lugema. Tema kõrvalistmel luges üks mees ajakirja. Naine hakkas raamatut lugema ja võttis ühe küpsise. Seejärel võttis ka see mees ühe küpsise. Naine pidas seda kummaliseks, aga ei öelnud midagi.Järgmist küpsist võttes, võttis ka mees uuesti sealt. Naine läks sisemiselt üha vihasemaks ja ei suutnud sellist nahaalsust ära imestada, aga kuna ta ei tahtnud tüli korraldada, ei hakanud selle mehega õiendama. Kui oli jäänud veel viimane küpsis, mõtles ta: Ahhaa! Huvitav, mis see mees nüüd teeb...?? Mees võttis viimase küpsise, murdis selle pooleks ja andis pool naisele.
See oli naisele liig! Ta oli suutnud end eelnevaga juba nii vihaseks ajada, et selle peale ei osanud muudmoodi reageerida, kui haaras oma asjad ja tormas puhisedes minema...
Kui naine lennukisse istus ja oma käekoti avas, leidis ta sealt enda ostetud küpsisepaki - avamata ja puutumata. Tal oli niiiii häbi... ja kahju, et oli selle mehe peale niimoodi vihastanud. Mees oli ju jaganud temaga oma küpsiseid nii lahkelt ja iseenesestmõistetavalt. Ja nüüd oli ta lennukis...ilma mingi võimaluseta vabandada või heastada või seletada...

Ei saa peatada kivi, kui see on heidetud,
sõna, kui see on välja öeldud,
võimalust, kui see on kaotatud
aega, kui see on läinud...

Kallis sõber, millal Sulle viimati öeldi, kui eriline Sa oled...Kui oluline sa teiste jaoks oled...

Kui palju kordi, on Sinu kiri,telefonikõne või kohtumine Sinuga muutnud kellegi päeva paremaks...
Aeg, mille sa kulutad, et jagada midagi toredat, mis Sa oled leidnud või saanud, on väga tänuväärne. Isegi kui alati ei vastata, võid kindel olla, et keegi on väga tänulik. Ja seepärast ütlen ma Sulle: "Ilma Sinuta oleks maailm palju vaesem!"
Hea, et oled olemas!!!

See ei ole mäng!

„Murest murtud vanemad kummardumas kirstu kohale, milles lebab nende varalahkunud poeg. Ebalevad, tuge otsivad inimesed. Auku nutetud silmad, sõnulseletamatu äng, ahastus, meeleheide. Ei, ta ei hukkunud õnnetuses, ei surnud raskesse haigusse, ei otsustanud ka ise lahkuda…. Ta lihtsalt „mängis“. Tahaks karjuda! Tahaks ära!“, selline pilt ja mõtted tabasid mind möödunud aasta lõpus 11-aastase lapse matustel…
Meedia räägib noorte seas taas levinud „kägistamis-mängust“. Vikipeedia ütleb, et mäng on teatud reegleid järgiv tegevus, mille käigus taotletakse naudingut…mängu reeglid ja/või piirid eristavad mängu tegelikkusest.

Väikelapsele on mäng loomulik olemise ja õppimise viis, suurtele võimalus asju proovida, teisest vaatepunktist vaadata, lõbutseda jne. Kui aga räägitakse kägistamisest, kui mängust, siis leian, et sõnakasutus ei ole päriselt kohane.
Kägistamine EI OLE mäng, vaid fataalsete tagajärgedega tegevus! Kägistamine „mänguna“ on tegevus, mille eesmärk ei ole tavaliselt kedagi tappa, kuid millel on siiski tõsised tagajärjed ja võimalikud pöördumatud kahjustused. Neist tagajärgedest ei ole noored teadlikud või suhtuvad neisse pealiskaudselt.

Miks noored seda teevad, on küsimus, millele üheselt vastata raske. Äkki põnevusest, et teised teevad ka, gruppi kuulumise ihalusest, mulje avaldamiseks või igavusest… kes seda teab?

Räägi oma lapsega! Kuula oma last! Ole kaaslane, kellega võib maailmaasju arutada, sest keegi meist ei ole kõike-teadja. Ja ei maksa solvuda, kui teismeline su eemale tõukab, sest tegelikult on oluline tunne, teadmine, et vanem hoolib ja toetab mind alati. Millal sa ütlesid talle, et armastad teda?

Loe teema kohta veel:
http://www.postimees.ee/?id=65911
http://www.tarbija24.ee/?id=202813
http://www.tarbija24.ee/290308/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/320566.php