esmaspäev, 14. detsember 2009
esmaspäev, 7. detsember 2009
KG avas uue e-posti aadressi: muremeil@kiili.edu.ee
Paljud inimesed helistavad ning kirjutavad kooli seoses mitmesuguste mureküsimuste, ettepanekute ja soovidega.
Sageli ei teata täpselt, kelle poole pöörduda ning võib juhtuda, et küsimus, mis kohe õige inimeseni ei jõua, kaob õiget adressaati otsides ära.
Et seda ei juhtuks, on nüüdsest avatud uus e-posti aadress, mida haldab inimene, kelle ülesanne on suunata probleem otse isikule, kes sellega tegelema hakkab. Jagatud mure on pool muret!
Sageli ei teata täpselt, kelle poole pöörduda ning võib juhtuda, et küsimus, mis kohe õige inimeseni ei jõua, kaob õiget adressaati otsides ära.
Et seda ei juhtuks, on nüüdsest avatud uus e-posti aadress, mida haldab inimene, kelle ülesanne on suunata probleem otse isikule, kes sellega tegelema hakkab. Jagatud mure on pool muret!
Tugikeskus kutsub osalema fotokonkursil „Otsides jõuluimet“
Aastaring on jälle täis saamas. Kui kaubanduslik jõuluhullus unustada, siis on saabumas rahulik, vaikne ja perekeskne aeg.
Mis siis ikkagi on see jõuluime, millest kõik räägivad? Kas piparkoogilõhn tubades, kohev lumi, päkapikkude toodud maiustused või kingid jõuluvana kotis?
Või on see hoopis midagi muud?
Leia enda jaoks jõuluime üles. Jäädvusta hetk, mis Sinu arvates kannab kõige enam jõuluimet ja jaga seda teistega!
Selleks saada foto failina meeri.kompus@kiili.edu.ee või too ise tugikeskusesse kuni 18. detsembrini.
Pilte vaata tugikeskuse ajaveebist http://tugikeskus.blogspot.com/
Parimaid premeeritakse 22. detsembril!
neljapäev, 3. detsember 2009
Lastevanemate kool 14. detsembril kell 18.00 auditooriumis
Teema: Suhtlemine teismelisega
Mida vajab teimeline?
Mida vajab teismelise vanem?
Kuidas kuulata teismelist nii, et ta tahaks rääkida?
Kuidas rääkida teismelisega nii, et ta tahaks kuulata?...ja kas see üldse on võimalik?
Nendel teemadel tulevad rääkima Gordoni Perekooli treenerid Auli Saveljev jaTiit Kõnnussaar.
Lektorite tutvustuseks:
Auli Saveljev on psühholoog ja töötanud laste ja noortega üle 6 aasta.On Gordoni Perekooli treener alates aastast 2006. KuulubKoolipsühholoogideÜhingu juhatusse.
Tiit Kõnnussaar on suure praktilise kogemusega koolitaja ning lastekasvatusalaste raamatute kirjastaja. On ajakirja Pere ja Kodu asutaja ja lastekasvatuse teemalisi raamatuid välja andva kirjastuse Väike Vankerkirjastaja. Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu liige.
Üritus on kuulajatele tasuta.
Oleks kena, kui registreerute eelnevalt meili teel: anu.parn@kiili.edu.ee
Peatse kohtumiseni!
Mida vajab teimeline?
Mida vajab teismelise vanem?
Kuidas kuulata teismelist nii, et ta tahaks rääkida?
Kuidas rääkida teismelisega nii, et ta tahaks kuulata?...ja kas see üldse on võimalik?
Nendel teemadel tulevad rääkima Gordoni Perekooli treenerid Auli Saveljev jaTiit Kõnnussaar.
Lektorite tutvustuseks:
Auli Saveljev on psühholoog ja töötanud laste ja noortega üle 6 aasta.On Gordoni Perekooli treener alates aastast 2006. KuulubKoolipsühholoogideÜhingu juhatusse.
Tiit Kõnnussaar on suure praktilise kogemusega koolitaja ning lastekasvatusalaste raamatute kirjastaja. On ajakirja Pere ja Kodu asutaja ja lastekasvatuse teemalisi raamatuid välja andva kirjastuse Väike Vankerkirjastaja. Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu liige.
Üritus on kuulajatele tasuta.
Oleks kena, kui registreerute eelnevalt meili teel: anu.parn@kiili.edu.ee
Peatse kohtumiseni!
Märkame kaaslasi enda ümber!
Üks hea sõber saatis mulle mõtlemapaneva loo, mida tahan ka Teiega jagada.
Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007.
Üks meesmängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2000 inimest, enamus neist läheb tööle.
3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu, aga siis kiirustab edasi.
4 min hiljem: viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi jajätkab peatumatult oma teed.
6 min hiljem: üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.
10 min hiljem: 3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle,et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead.
See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem eranditeta sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.
45 min:muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endiselsammul.
Mees kogus kokku 32 dollarit.
1 tund:Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.
Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.
See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist 'Märkamine, maitse ja prioriteedid'. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?
Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine:kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?
Hea Sõber, märka inimest kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks jääb! Leia see hetk ja küsi talt:" Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"
Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007.
Üks meesmängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2000 inimest, enamus neist läheb tööle.
3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu, aga siis kiirustab edasi.
4 min hiljem: viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi jajätkab peatumatult oma teed.
6 min hiljem: üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.
10 min hiljem: 3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle,et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead.
See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem eranditeta sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.
45 min:muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endiselsammul.
Mees kogus kokku 32 dollarit.
1 tund:Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.
Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.
See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist 'Märkamine, maitse ja prioriteedid'. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?
Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine:kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?
Hea Sõber, märka inimest kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks jääb! Leia see hetk ja küsi talt:" Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"
kolmapäev, 21. oktoober 2009
Lastevanemate esimene loeng 2009/10 õ.a.-l
13.oktoobril toimus Lastevanemate Kooli avaüritus. Teemaks oli „Lapse areng täiskasvanu maailmas“.
Irje Tammeleht Terve Eesti SA-st andis ülevaate lapse seksuaalsest arengust, millised käitumisviisid on mingis arenguetapis loomulikud, millal peaks muretsema ning millist rolli omab lapsevanem lapse seksuaalsuse arengus. Siinkohal teen lühiülevaate, mis õhtust kõlama jäi.
Tänapäeval on jõutud arusaamale, et inimene on seksuaalne olend juba sünnist alates. Seksuaalsuse all mõistetakse nelja dimensiooni: nauding, armastus, sooidentiteet ja soojätkamine. On oluline, et lapse erinevates arenguastmetes leitakse toetav ja hooliv viis lapse vajadustele ja küsimustele vastata. Väikelaps vajab turvalist ja armastavat keskkonda, hoolitsust ja hellitusi, et täiskasvanuna suuta luua rahuldustpakkuvaid suhteid. Kindlasti ei ole lubatud lapse naeruvääristamine või häbistamine kui laps on avastamas oma keha. Hea, kui laps teab, mis on sobilik avalikus kohas ja mida oleks mõistlikum teha omaette.
Seksuaalsuse arengus on oluline esmajärjekorras enese tundmaõppimine ja väärtushinnangud, kui need paigas, siis hoidutakse ka liigvarajasest sekselust. Teadmisi lastesaamise ja seksi kohta tuleks anda siis, kui laps küsib ning vastata lähtudes lapse vanusest. Loengus tekkis diskussioon, et millal ja kas peaks üldse lastele seksist rääkima. Siin peetakse indikaatoriks teismeliste rasedusi, mis lääneriikides, kus seksist ka koolis räägitakse ja küllalt liberaalselt suhtutakse, on madal; USA-s kus suhtumine on konservatiivne esineb teismeliste rasedusi rohkem. Seega tuleks turvaseksist rääkida noortele siis, kui see teema neid huvitab ja seetõttu ka koolis inimeseõpetuse tundide raames antud teemasid käsitletakse. Irje Tammeleht rõhutab, et kui vanemal on ebamugav seksteemat käsitleda, tuleks noorele siiski edastada adekvaatne info (raamatud, tuttav usaldusväärne inimene, nõustaja vm). Sageli arvame ennatlikult, et laps teab juba niigi kõike, kuid tegelikult õpitakse üsna varakult ära, et seks on tabuteema ja pole mõtet ise küsida ning infot hangitakse kaaslastelt, kelle teadmised võivad samuti puudulikud olla.
Loengu teises pooles räägiti HIV-viirusest, AIDSist ja kuidas see teema meid kõiki mõjutab. Kõnekas oli paralleeli tõmbamine Estonia laevahukuga: me kõik teame kedagi, kes sellel laeval oli või hukkus. Niisamuti võiksime teada HIV-kandjaid, sest selle levikus oleme Euroopas absoluutselt tipus, edestame mitmekordselt nii Lätit, Leedut kui Soomet. Ehmatav on veel fakt, et enesele teadmata võid nakatada või saada nakkuse ka siis, kui oled õnnelikus püsisuhtes, sest HIV-viirus võib organismis olla 7 aastat ilma sümptomite ilmnemiseta (sul võib olla partner, kellel oli partner, kes oli kunagi vahekorras partneriga, kellel oli HIV).
Et lõpetada siiski positiivsete nootidega, tuleb tõdeda, et Kiili Gümnaasiumi laste vanemad on antud teema olulisust mõistnud ja seda kinnitab fakt, et koolitusruum oli huvilistest pilgeni täis ja tekkis ka mõttevahetusi. Nagu iga teema puhul, on ka siin oluline, et kool ja kodu asjadest ühtviisi aru saaks ja üksteist toetavad. Nii kasvatame terveid ja enesega rahulolevaid inimesi, kes oskavad nii ennast kui lähedasi hoida.
Täname koolitajat, kuulajaid ja ootame teid uuele loengule detsembris!
Vaata veel: http://www.terve-eesti.ee/Piltuudis-koolitus-Kiili-Gumnaasiumis
Irje Tammeleht Terve Eesti SA-st andis ülevaate lapse seksuaalsest arengust, millised käitumisviisid on mingis arenguetapis loomulikud, millal peaks muretsema ning millist rolli omab lapsevanem lapse seksuaalsuse arengus. Siinkohal teen lühiülevaate, mis õhtust kõlama jäi.
Tänapäeval on jõutud arusaamale, et inimene on seksuaalne olend juba sünnist alates. Seksuaalsuse all mõistetakse nelja dimensiooni: nauding, armastus, sooidentiteet ja soojätkamine. On oluline, et lapse erinevates arenguastmetes leitakse toetav ja hooliv viis lapse vajadustele ja küsimustele vastata. Väikelaps vajab turvalist ja armastavat keskkonda, hoolitsust ja hellitusi, et täiskasvanuna suuta luua rahuldustpakkuvaid suhteid. Kindlasti ei ole lubatud lapse naeruvääristamine või häbistamine kui laps on avastamas oma keha. Hea, kui laps teab, mis on sobilik avalikus kohas ja mida oleks mõistlikum teha omaette.
Seksuaalsuse arengus on oluline esmajärjekorras enese tundmaõppimine ja väärtushinnangud, kui need paigas, siis hoidutakse ka liigvarajasest sekselust. Teadmisi lastesaamise ja seksi kohta tuleks anda siis, kui laps küsib ning vastata lähtudes lapse vanusest. Loengus tekkis diskussioon, et millal ja kas peaks üldse lastele seksist rääkima. Siin peetakse indikaatoriks teismeliste rasedusi, mis lääneriikides, kus seksist ka koolis räägitakse ja küllalt liberaalselt suhtutakse, on madal; USA-s kus suhtumine on konservatiivne esineb teismeliste rasedusi rohkem. Seega tuleks turvaseksist rääkida noortele siis, kui see teema neid huvitab ja seetõttu ka koolis inimeseõpetuse tundide raames antud teemasid käsitletakse. Irje Tammeleht rõhutab, et kui vanemal on ebamugav seksteemat käsitleda, tuleks noorele siiski edastada adekvaatne info (raamatud, tuttav usaldusväärne inimene, nõustaja vm). Sageli arvame ennatlikult, et laps teab juba niigi kõike, kuid tegelikult õpitakse üsna varakult ära, et seks on tabuteema ja pole mõtet ise küsida ning infot hangitakse kaaslastelt, kelle teadmised võivad samuti puudulikud olla.
Loengu teises pooles räägiti HIV-viirusest, AIDSist ja kuidas see teema meid kõiki mõjutab. Kõnekas oli paralleeli tõmbamine Estonia laevahukuga: me kõik teame kedagi, kes sellel laeval oli või hukkus. Niisamuti võiksime teada HIV-kandjaid, sest selle levikus oleme Euroopas absoluutselt tipus, edestame mitmekordselt nii Lätit, Leedut kui Soomet. Ehmatav on veel fakt, et enesele teadmata võid nakatada või saada nakkuse ka siis, kui oled õnnelikus püsisuhtes, sest HIV-viirus võib organismis olla 7 aastat ilma sümptomite ilmnemiseta (sul võib olla partner, kellel oli partner, kes oli kunagi vahekorras partneriga, kellel oli HIV).
Et lõpetada siiski positiivsete nootidega, tuleb tõdeda, et Kiili Gümnaasiumi laste vanemad on antud teema olulisust mõistnud ja seda kinnitab fakt, et koolitusruum oli huvilistest pilgeni täis ja tekkis ka mõttevahetusi. Nagu iga teema puhul, on ka siin oluline, et kool ja kodu asjadest ühtviisi aru saaks ja üksteist toetavad. Nii kasvatame terveid ja enesega rahulolevaid inimesi, kes oskavad nii ennast kui lähedasi hoida.
Täname koolitajat, kuulajaid ja ootame teid uuele loengule detsembris!
Vaata veel: http://www.terve-eesti.ee/Piltuudis-koolitus-Kiili-Gumnaasiumis
kolmapäev, 7. oktoober 2009
Mis On Armastus?
10.klassi noored otsisid perekonna õpetuse tunni raames vastust küsimusele "Mis on armastus?".
Et kõiki töid näha: vajuta allolevale: view more psesentations from prpaern.
Mõnusaid emotsioone soovides,
Anu.
Et kõiki töid näha: vajuta allolevale: view more psesentations from prpaern.
Mõnusaid emotsioone soovides,
Anu.
Mis On Armastus KäThlyn
View more presentations from prpaern.
Tellimine:
Postitused (Atom)
