Koolikiusamisest meedias

Koolikiusamine on teema, mille eest ei tohi pead liiva alla peita. Kui oskame ära tunda, mis see on, siis on võimalik olukorra parendamisele kaasa aidata.

Ülevaatlik ja lihtne artikkel koolikiusamise teemal: http://www.epl.ee/artikkel/587430

Hommikuses Terevisioonis rääkis koolikiusamisest Auli Andersalu-Targo (Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige). Saate salvestuse leiab siit umbes 73ndal minutil http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=111795

Ootame lapsevanemaid taas kooli

Lastevanemate Kooli järgmine loeng toimub teisipäeval, 30. novembril 2010 kell 18.00-20.00.

Koolikiusamise ennetamine ja lahendusviisid lapsevanematele
Eesmärk: Pakkuda mõtteid ja praktilisi võtteid lapsevanematele: kuidas nemad ühe osapoolena saavad ennetada koolikiusamist. Mida teha kui laps on üks kiusamise osapool: kiusatu, kiusaja või pealtnägija.
Teemad:
1. Kontakt lapsega - kõige alus
2. Täiskasvanu on mudel lapsele : mittesüüdistavad, lahendusekesksed konfliktilahendamise meetodid
3. Mudelid, mis ei tööta: „Ära tee tast välja“, „Löö vastu“...
4. Aktiivne kuulamine, peegeldamine
5. Koostöö kooliga, kas ja kuidas pöörduda murega
Koolitaja: Merit Lage

Loeng on osalejatele tasuta. Ürituse paremaks organiseerimiseks palume eelnevalt teatada oma osalemisest aadressil anu.parn@kiili.edu.ee

Lapsevanemad, olete oodatud kooli!

Kõik huvilised on oodatud Kiili Gümnaasiumi Lastevanemate Kooli
19.oktoobril kell 18.00-19.30

Lektoriks Inno Joonas.

LAPSEVANEMA ENESEKEHTESTAMISE TREENING. KUIDAS TÄISKASVANU LAPSEGA TOIME TULEB?
(Kes kellele pähe isub?)

* Agressiivsus. Alistumine. Kehtestav käitumine
* Valetamist tingivad põhjused.
* Millal lapsevanemana ennast kehtestada ja millal mitte?
* "Mina keele" võlu ja valu.
* Kuidas lapsele öelda "ei"?
* Isiksuse omadused, nende kasutamine enesekehtestamise hüvanguks.
* Teismeea peamised negatiivsed käitumismallid.
Agressiivsus. Empaatia. Iroonia. Huumor
* Aktiivne kuulamine. Miks on kuulamine nii oluline?
* Veenmine
* Kehtestamisetehnikad

Pidevas infolaviini all elavas maailmas muutub vastastikuse mõistmise silla loomise oskus järjest olulisemaks ja keerulisemaks. Tõeline suhtlus hõlmab usaldust, ausameelsust ja osadustunnet. Õpime, kuidas neid oskusi arendada ja rakendada.

Loeng on kuulajatele tasuta. Võimalusel palume eelnevalt oma osavõtust teavitada: anu.parn@kiili.edu.ee

Alguses armastavad lapsed oma vanemaid,
vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut,
mõnikord annavad nad neile lõpuks andeks.
/Oscar Wilde/

Koolilapse päev alaku hommikusöögiga

Et laps jaksaks pika koolipäeva muretult vastu pidada, peab hommik algama hommikueinega. Just hommikusöök annab suurema osa päevasest jõuvarust.

Parim söök hommikuks on PUDER , aga kui puudub isu või on kiire, oleks hea kui on varutud külmkappi kohupiimakreemi või mõni puuvili.

Hommikusöök peab olema süsivesikurikas, organism saab süsivesikuid teraviljatoodetest, kartulitest aga ka puu-ja köögiviljast.

Õpilased ei peaks loobuma koolilõunast ega vahetama puhvetitoidu vastu. Kuid alati on võimalik koolis puhvetist energiavarusid täiendada! Kiireks energia-„süstiks” on aga šokolaad , kuid seda ei tohi liiga palju süüa ,arvestama peab sedagi, et peale suhkru ja rasva see suurt midagi ei sisalda.

Mida korralikumalt süüa (ajaline korrapära, õige toiduvalik ), seda parem on enesetunne, välimus, tervis, vaimsed ja füüsilised võimed.
Sa oled see, mida sööd !

Astrid Põldoja
kooli tervishoiutöötaja

Kooliaasta lõpp väsitab lapsed ära

Kooliaasta lõpus on tavapärane laste hinnete langus, õpimotivatsiooni vähenemine ja tujukuse kasv. Spetsialistid soovitavad vanemal asjasse tõsiselt suhtuda ja lapse muredega tegeleda, et haridusse ei jääks lünk ega tekiks käitumisprobleemid.

Loe veel: http://www.rajaleidja.ee/?id=103873

Eksamiteks valmistu targalt!

Peagi on käes kaunis suvepäev, kui kõikidele õpilastele makstakse palka tunnistuste, diplomite, aukirjade jne näol. Et palga asemel ei makstaks malka, tasub ettevalmistusi kokkuvõtvateks töödeks - eksamiteks alustada juba aegsasti.

Eksamiteks oled teinud ettevalmistusi kogu kooliaasta(te) vältel, kuid tõenäoliselt soovid enne suurt katsumist veel materjale üle korrata. Enne alustamist tee üks mõtterännak ja kujutle, kuidas sisened juba eksamiruumi, sa oled ette valmistunud ja rahulik, täidad kõik ülesanded, mida sinult oodatakse, heidad veel viimase pilgu ning lahkud ruumist. Sa oled rahulolev, sest said just selle hinde, milleks olid valmistunud! Mis hinde sa eksamil said?

Et oma eesmärki ellu viia, selleks on hea teha plaan, kuidas õppima kavatsed hakata ja milliste teemadega tegelemine vajab rohkem aega. Planeerides lood pildi, kui palju aega ja energiat õppetükkidele kulub ja kui palju oled valmis panustama. Kindlasti kasuta ära õpetaja poolt pakutavad konsultatsioonitunnid, kuid eriti tõhus on, kui lähed sinna ettevalmistunult oma küsimustega, mis iseseisva õppimise käigus tekkinud.Õppimine tasub jaotada lühemateks-pikamateks etappideks, mille vahepeal lubad endale puhkehetki, sest puhanud inimene on tulemuslikum. Kui oled teinud plaani, siis asu plaani ellu viima ehk tegutsema ehk õppima!

Siia sobib üks lugu: Kaks meest lõhkusid kogu päeva puid. Üks neist töötas higi pühkimata hommikust õhtuni ja tööpäeva lõpuks oli tal jalge ees suur hunnik halge. Teine mees lõhkus umbes 50 minutit korraga ja pidas siis kümneminutilise pausi. Aga kui päike loojus, oli tema haluhunnik märksa suurem. „Kuidas sa suutsid minust rohkem puid raiuda?” küsis lakkamatult töötanud mees. Tema elukogenud kaaslane aga vastas: "Kui peatusin puhkama, teritasin ka kirvest..."

Kuigi oled eksamiks piisavalt valmistunud, võib juhtuda, et ärevusega „lööb pea justkui tühjaks“ ja midagi ei tule enam meelde. Selleks on oluline, et oskaksid ennast lõdvestada!Uurijad (Peveler ja Johnson, 1986) avastasid, et lõdvestumine suurendab positiivse info kättesaadavust mälust ja muudab seetõttu ohuga seotud mõtetele alternatiivide leidmise hõlpsaks.

Kui inimene tunnetab ärevust, sisaldab tema reaktsioon kolme erinevat komponenti:

• Füsioloogilist komponenti (südame pekslemine, higistamine, lihaste pinge);
• Käitumislikku komponenti (vältimine, põgenemispüüd) ja
• Tunnetuslikku komponenti (negatiivsed mõtted: „ma kukun kokku“, „ma ei saa hakkama“).

Nende komponentide tugevus on erinevatel inimestel erinev, kuid ühine on füsioloogilise muutuse kogemine, millele järgneb negatiivne mõte, mis süvendab füsioloogilist muutust, moodustades nõiaringi. Nõiaringist välja murdmiseks on füsioloogilisele reaktsioonile keskendumine ja selle kontrollima õppimine.

• Keskendu oma hingamisele – hinga sügavalt sisse (kõht liigub väljapoole) hoia hetk hinge kinni ning hinga rahulikult välja (kõht liigub selgroo poole).
• Tee aeglaselt pea ringe (paar korda üht ja teistpidi).
• Tõsta õlad üles ja lase alla kukkuda; raputa õlgu. Värista end üle keha.
• Tõsta käed ette – suru sõrmed rusikasse ja siruta jälle välja, raputa käsi.(Vera Peiffer (1997). „Mõtle positiivselt“. Eesti raamat)
• Sisenda endale:
• Ma olen rahulik!
• Annan endast parima ja mitte rohkem!
• Ma pole ei esimene ega ka viimane, kes siin „higistab“ ja ellu on jäänud.
• Kindlasti pole see kõige olulisem eksam, mida elus veel sooritama pean.
• Nii naiivselt kui see ka ei kõla: kui sulgub üks uks, siis avaneb uus ning homme paistab jälle päike!

Niisiis: ära unusta, et vajad õhku – hinga, Sa oled hästi valmistunud, rahulik ja viid ellu oma eesmärgi!

Tugevat närvi ja hääd põrumist!

Lastevanemate koolil lõppes õppeaasta:)

Tänavu tegelesime järgmiste teemadega: lapse seksuaalne areng (Irje Tammeleht), suhtlemine teismelisega (Auli Saveljev, Tiit Kõnnussaar), lahutus ja kaasaegne perekond (Marika Kivik)ning kuidas suunata lapsi lugemise juurde (Aidi Vallik).
Loodetavasti said osalejad oma küsimustele vastused, leidsid kinnitust, et on õigel teel ning ehk kuulsid ka midagi uut, kuidas oma järeltulijate ja iseendaga paremini hakkama saada. Head suhted oma lastega on kindlasti üks elu prioriteetides ning kui lastevanemate kooli üritused on suurendanud teie rahulolu ja seeläbi tõstnud ka elu kvaliteet, siis võime meiegi toimunust heameelt tunda.
Tahame tänada kõiki lektoreid ja osalejaid, kes võtsid vaevaks õhtul peale päevatööd tulla ja rikastada oma küsimuste-arvamustega vestlusringi.
Et järgmisel aastal huvipakkuvaid teemasid ja lektoreid pakkuda, ootame teie mõtteid, arvamusi, ettepanekuid, kas siis siia või meilile anu.parn@kiili.edu.ee
Rõõmsate kohtumisteni uuel õppeaastal!